Näiteks Nordea pensionifondide käivitamise hetkest alates ei ole ettevõtte portfellis ühtegi pensionifondi, mis oleks teeninud negatiivset reaaltootlust.

„Käivitasime oma esimesed pensionifondid 2008. aasta septembris ja täiendavalt oleme turule toonud ühe II samba fondi 2009. aasta detsembris ja ühe III samba fondi 2011. aasta augustis. Viimase viie aasta jooksul on näiteks Nordea pensionifondid oma klientide pensionisäästudele tootnud positiivset lisaväärtust,“ lükkas Nordea Pensionite juht Angelika Tagel ümber arusaamise, justkui laieneks negatiivse tulemiga raport kõigile Eesti tegutsetavale fondivalitsejatele.

„Viis aastat tagasi käivitunud Nordea pensionifondide osakute väärtuse reaalkasvud jäävad vahemikku 15,08% kuni 75,85%. Samuti on Nordea fondide keskmine valitsemistasu 1,35% ,mis on oluliselt madalam OECD poolt nimetatud 1,73% tasemest,“ kommenteeris Tagel järgmist üldistatud väidet.

Kolmesambaline pensionisüsteem toimib Eestis alates 2002. aastast, mil käivitusid II samba pensionifondid. Võrreldes teiste OECD raportis nimetatud riikidega on Eesti pensionisüsteem oluliselt noorem.

„Igasuguse ettevõtluse või süsteemi käivitamine nõuab nii ajalisi kui rahalisi ressursse – see kehtib ka pensionisüsteemi puhul. Süsteemi noorusest tingituna on varade mahud meil väiksemad ja seega tunduvad suhtelised kulud varade mahtu justkui kõrgemad. Lisaks sellele on erinevates riikides pensionifondide haldamiseks regulatsioonidega sätestatud kulude sisu erinev,“ selgitas Tagel.

Näiteks Eestis maksab II samba pensionifondide depootasu fondi eest fondivalitseja ja seetõttu sisaldub Eestis tasu depositooriumi teenuste eest valitsemistasus. Mujal maailmas on standardiks, et depootasu maksab fond ise ja valitsemistasu saab olla selle võrra madalam.

„Selge on see, et viimane finantskriis oli sügav ja mõjutas pensionisäästude suurusi igal pool maailmas. Erinevalt mitmetest teistest riikidest aga ei pidanud Eesti riik või rahvas päästma pensionifonde - see on omamoodi tunnustus meie pensionisüsteemile," rõhutas Tagel.

Ta selgitas, et majanduse tsüklilisus on normaalne nähtus ja langustele järgnevad tõusud. Suures kritiseerimise tuhinas ei tohi Tageli sõnul unustada, et pensioniks säästmine on väga pikaajaline protsess ja pensionivarade kasvatamine on meile väheneva ja vananeva rahvastikuga riigi jaoks ülimalt oluline.

"Enne kui muudatusi tegema hakatakse, tuleb võimalikke mõjusid ja tagajärgi põhjalikult analüüsida. Ka tuleb silmas pidada rahvusvahelisi standardeid ja põhimõtteid, et hoida meie turgu avatuna uutele sisenejatele. Kindlasti on võimalik meie pensionisüsteem paremaks muuta, kuid emotsionaalne ülereageerimine viimasele majanduskriisile või OECD raportile ei ole mõistlik,“ kommeteeris Tagel.