Nordeconile eraldati Lennusadama ehitusel lisaraha rekordilise kiirusega
Tallinna Lennusadama vesilennukite unikaalsed angaarid rekonstrueeritakse meremuuseumi ekspositsioonihooneks. Riigihanke konkursil kõige odavama pakkumise teinud AS Nordecon on renoveerimise käigus ilmsiks tulnud ettenägematute lisatööde korvamiseks lisaraha küsinud ja seda ka saanud. Samuti on tellija ehitajale vastu tulnud ning lükanud objekti valmimistähtaja poole aasta võrra edasi, kirjutab Äripäev.
"Konkurents ehitusturul on väga tihe ja aeg-ajalt tehakse ikka alapakkumisi, aga sellist räiget juurdemaksmist, nagu oli vesilennukite angaaride puhul, pole varem küll olnud,” laiutab suurima konkurendi, ASi Merko Ehitus nõukogu liige Tõnu Toomik käsi. “Isegi rekordilise suurusega 15protsendilisest tellija varust ei piisa.” Toomiku sõnul on tavaliselt nii, et tellija tahab raha kokku hoida ja võitleb selle nimel. “Sellel objektil tundub, et tellija istub ehitajaga ühes paadis ning koos püütakse kõigi vahenditega korvata alapakkumisest ja tööde alustamisega venitamisest tingitud kahju,” seletab ta. “Kui vaadata ekspertkomisjoni otsust, siis võib Nordecon juurde saada sama mahu, mille võrra nad alapakkumise tegid.” Toomik lisab, et nii nemad kui ka enamik teisi riigihankel osalejaid arvestasid renoveerimise riskiga ning seetõttu olid pakkumised kallimad.
Kui Nordecon saaks erapooletu komisjoni aktsepteeritud lisasumma kätte, kujuneks lõplikuks maksumuseks 9,4 miljonit eurot ehk 147,5 miljonit krooni. See oleks 52,7 protsenti enam, kui oli töövõtja pakkumuse hind ilma tellija varuta, ja 32,8 protsendi võrra suurem, kui oli koos tellija varuga. Tegu oleks ilmselge rekordiga, sest nii palju pole kunagi riik töövõtjale lisaraha andnud. Lisaraha küsimise ja raha eraldamise otsuse vahele jäi napp kuu aega.
“Ma arvan, et tegu oleks mitte Eesti, vaid maailmarekorditega,” muigab ASi Teede REV-2 tegevjuht Priit Sauk. “Mäletan, et kui oleme tellijalt näiteks 20 000 eurot juurde küsinud, siis selle kättesaamiseks läks mitu aastat.” Aastatel 2002-2010 juhtis Sauk esmalt ASi Koger & Partnerid ja hiljem ASi YIT Ehitus.
