Valitsus otsustas täna suurendada aktsiakapitali Nordicas 30 miljoni euro võrra ja selle tingimuseks on Nordic Aviation Group ASi, Regional Jet OÜ ning Transpordi Varahaldus OÜ ühendamine. Uut ärimudelit peab Nordica esitlema valitsusele kahe nädala jooksul.

Nordic Aviation Groupi juht Erki Urva kommenteeris valitsuse otsust süstida Nordicasse 30 miljonit eurot, et nad on teinud viimased poolteist kuud erinevaid plaane ja stsenaariume ning lähtuvad praegu eeldusest, et järgmiseks suveks on lennumahud taastunud. Selle ajaperioodi üleelamiseks raha peamiselt kasutataksegi. "Senimaani tuleb siis välja vedada. Selge see, et kui riik paneb raha sisse, tahab ta teada, mis me sellega teeme. Päris nii see pole, et nad annavad raha ja siis alles hakkame plaane tegema. Näiteks ettevõtete ühendamise plaan on meil juba ammu valmis ja kui viirust poleks peale tulnud, oleks valitsus seda juba märtsis arutanud," rääkis Urva.

Millal lennud algavad ja kuhu?

"Viimased nädalad oleme tegelenud arvutamisega - kui palju võiks piiride avamisel olla üldse reisijaid, mitme lennukiga alustada, milliseid liine esmajoones avada. Kõik need plaanid on esitatud ka valitsusele, kuigi need on väga esialgsed. Aga üks on selge - me ei kavatse hakata konkureerima, vaid tagame ikkagi ühendusi. See tähendab, et kui keegi avab näiteks Stockholmi liini, siis me sinna enda liini avama ei lähe," rõhutas Urva.

Ta hoidus välja käimast mingeid konkreetseid kuupäevi või tähtaegu, millal võiksid liinid taaskäivituda, küll aga kinnitas ta, et kuna pargitud lennukeid on Tallinna Lennujaam täis ja kuna varasemaid allhankelende jääb alguses kindlasti vähemaks, on Nordical endal võimekus tegutseda kiirelt, kasvõi nädala-paari etteteatamisega. Tehniliselt saaks lendusid korraldada loetud päevadega.

Pigem saab aga liinide avamisel rääkida siiski mõnest kuust ja üksikutest liinidest, sest nõudlus lihtsalt ei taastu, reisijaid ei ole. "Me anname endale aru, et lennukid hakkavad algul vähemalt pooltühjad olema. Liinide puhul on selge, et me vaatame ennekõike neid sihtkohti, mis on vajalikud ärireisijale. Kui me ikkagi näeme, et huvi on ja liikumine hakkab pihta, siis on võimalik paarinädalase etteteatamisega võimalik ära teha. Teine asi on see, et kui liiklus taastub, saab see olema väga harv, kord-paar nädalas - jällegi siin on küsimus nõudluses."

Valitsusele esitatud kavades on sees ka liinid, mida Regional Jet lendas allhankena näiteks SASile, st Stockholm ja Kopenhagen. Need liinid sõltuvad aga juba SAS-i otsustest, kas nad Tallinna-lende esimestena tellida tahavad.

LOT on võlgu, SAS pakub raha

Kui varasemalt on ka juttu olnud, et SAS on enda abi pakkunud, siis Urva sõnul endiselt Skandinaavia lennufirma pakkumine püsib. "Nad on olnud valmis 2 miljonit eurot kuus kolme kuu jooksul meie kulusid katma, mis on seotud SASi liinide teenindamiseks mõeldud lennukipargiga."

Urva sõnul on Nordical plaan ehitada nüüd valmis ka oma piletimüügiplatvorm - seni müüs ju Nordica pileteid LOT-i kaudu.

"LOT-iga me ausalt öeldes väga tegemist teha ei taha, nad ei maksa meile praegugi arveid ära," rääkis Urva avameelselt pingelistest suhetest poolakatega. Samas kui palju LOT neile võlgu on, Urva öelda ei soovinud.

"Me oleme jõudnud nendega deadlock situatsiooni, kus just täna me saatsime neile sõnumi välja ettepanekuga, et nad oma osalusest loobuksid. Nad ei ole olnud nõus omalt poolt Regional Jeti omakapitali suurendama, aga samas nad on väljendanud ka soovi mitte enda osalusest loobuda." Urva rõhutas, et need protsessid muidugi nii kiirelt ei käi, aga see on Nordica poolt loogiline samm kui üks osanik teeb rahasüsti, teine mitte.