Kõik teadsid, et kindlasti tähendab see pikemaid õhtuid ja nädalavahetusi. Sain vastuseks: loomulikult, see on ju meie rahvuslik lennufirma. See on auasi. Keegi ei küsinud, mida ta selle eest saab.

Pea kümneliikmelises töögrupis töötasime briifi läbi vastavalt oma metoodikatele ning kirjeldasime enda jaoks lahti brändi tõed ja lubaduse. Oleme seda tööd viimastel aastatel teinud päris palju, seejuures mitmetele oma valdkonna edukatele nagu Balbiino, K-rauta ja Telia. Suudame kuvandit luua ja juhtida üksikute aistiliste kvaliteetideni välja.

Disainerite tiigis kobrutav sapp tuli minu jaoks üllatusena. Keegi nimetas seda materdamist kriitikaks. Kriitika ja poriloopimise vahe seisneb meelsuses, millega oma sõnumit edastatakse. Sellise õeluse ja vihaga pole ma enne kokku puutunud. Arvasin, et vihakõnede populaarsuse tipphetk Eestis on juba möödas, aga noh - ega meie ettevõtte nimi pole asjata Optimist.

Oma hämmingu leevendamiseks pöördusin ühe disainivaldkonna liidri poole, keda ma austan. Küsisin: kuidas on nii, et Nordica graafika võitis konkursi, meeldis pressile ja rahvale aga “disainieliidile” ei meeldi. Sain vastuseks: ära rahva arvamust eriti millekski pea. Ma olen alati arvanud, et rahva jaoks me neid brände teemegi. Kas disainerid on hakanud ennast rahvast nii palju paremaks pidama?

Oleme oma kiili üle uhked. Kiilil on Nordica valguses väga kontseptuaalne tähendus, meenutades paljuski eestlast. Kiil on kohanemisvõimeline, sündides vette, kuid õppides lõpuks lendama. Kiil on vastupidav, suutes rännata pikki vahemaid. Ja efektiivne, läbides sama jõupingutusega kordades pikemaid distantse kui teised putukad.

Ja kui Nordica ongi suurte Euroopa lennufirmadega võrreldes nagu putukas - siis olgu ta vähemalt lahe putukas.