Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo selgitab, et kui küsimuse esitajad lähtuvad autode maailmast, kus protekteeritud rehv on odavam ja vähem turvalisem, siis lennundusmaailmas ei saa automaailmaga paralleele tõmmata.

Kõikidele lennuki komponentidele on antud tootja poolt mingi kasutusaeg. Kas seda mõõdetakse mingite tsüklitega, kalendriga või kulumisastmega, on igal komponendil erinev, kuid kogu süsteem on äärmiselt täpselt reguleeritud.

Uibo selgitab, et kui konkreetse lennuki komponendi ekspluatatsiooni aeg hakkab jõudma selle kasutusaja lõppu, saadetakse see uuesti tootjale. Lennunduses on sellele konkreetne termin- overhaul.
Tootja vaatab komponendi üle ja pikendab selle eluiga või siis ei pikenda.

Rehvitootjatel on Uibo sõnul oma programmid. „Kui ostame uue rehvi ja see kulub tasemele, kus on tarvis seda vahetada, läheb rehv kui komponent tootja juurde, kes siis otsustab, kas see läheb protekteerimisele või mahakandmisele,“ räägib Uibo.

„Meie saame sealt tagasi alati rehvi, mis vastab täpselt samasugustele normidele nagu uus rehv, seal ei ole mingit vahet,“ ütleb ta.

„Sellist asja ei saa lennunduses olla, et paneme mõne vähem turvalise komponendi lennuki külge. Sellist asja ei ole olemas,“ kinnitab Uibo, lisades et tootja poolt tulnud taastatud rehv on isegi täpselt sama osanumbriga, mis tähendab, et see vastab täpselt samasugustele normidele nagu uus.