Nordica uus juht: ma ei karda, et lähen uppuvale laevale

 (71)
Nordica uus juht: ma ei karda, et lähen uppuvale laevale
Erki UrvaFoto: Priit Simson

Teisipäeval Nordica uue juhina alustava Erki Urva sõnul on ta harjunud sellega, et lennufirmasid meedias pidevalt „pekstakse” ega karda Nordica juhiks asuda.

Täna selgus, et Gunnar Kobin loobus kuu aega tagasi Nordica juhi kohast. Millal teiega läbirääkimised algasid?

Paar nädalat tagasi.

Millal leping allkirjastati?

Täna hommikul.

Teile määrati sama suur töötasu kui oli eelmistel Nordica juhtidel, kuid Kobinile pakuti oluliselt rohkem. Kuidas te palga osas kokkuleppele jõudsite?

Minu käest küsiti ja ma ütlesin, et see võiks olla midagi analoogset nagu oli esimesel ja teisel ettevõtte juhil.

Kas Nordica liinide sulgemise taga on varasemad juhtimisvead?

Ma lähen homme hommikul kontorisse ja ütlen ausalt, et ei ole näinud neid kalkulatsioone ja otsuste tagamaid ning ei oska praegu kommenteerida.

Kuidas teile tundub, kas Nordica üldse suudab edasi tegutseda või peaks riik seda mingil hetkel päästma hakkama?

Ma arvan, et Nordica tegutseb kindlasti edasi. Nordica on natuke suurem kui ainult kommertstegevus Tallinnas. Kui võtame veel tütarettevõtte Regional Jeti, siis Nordica puhul on tegemist läbi aegade kõige suurema Eesti lennuettevõttega. Regional Jeti pool kasvab ja areneb väga ilusti. Ma ei näe selles mõttes mingeid eksistentsiaalseid probleeme.

Seotud lood:

Mida teilt ja Nordicalt nüüd oodatakse? Kas tahetakse näha kasumlikku firmat või lennuliine Euroopa olulisematesse keskustesse?

Ma ütleks, et oodatakse jätkusuutlikku ettevõtte tegutsemist. Nõukogul on nägemus ja ootus, millega tuleb tegelema hakata. Need puudutavad nii organisatsiooni kui kommertstegevust. Riik lõi Nordica sellepärast, et see tagaks lennuühenduse Tallinnast. Praegu on konkurentsisituatioon selline nagu ta on. See võib kiiresti muutuda, nii et kommertsvõimekust igal juhul oodatakse Nordicalt.

Kas loogika on siis see, et kui majanduses tulevad halvemad ajad ja teised firmad vähendavad lende Tallinnast, siis Nordica peaks olema valmis lendude arvu suurendama?

Seda ka kindlasti. See on üks asi. Võime vaadata näidet Vilniusest. Kui kohalik lennufirma seal toimetas, siis oli kõva konkurents Airbalticuga, mis avas järjest uusi liine. Nii kui kohalik lennuettevõte pankrotti läks, pandi varsti paljud otseliinid kinni ja suunati praktiliselt kõik reisijad läbi Riia lendama. See risk on ka meil olemas. Kui Nordica ja Airbaltic konkureerisid ja Nordica ei suutnud nendel liinidel kasumit teenida, siis väga raske on arvata, et teine firma seda suutis.

Kui praegu on Nordica kasumis hoidmisega raskusi, siis kas hõredamas konkurentsis oleks võimalik kasumlikult tegutseda?

Peab vaatama selle järgi ka, et üks osa ettevõttest tegutseb ja laieneb väga kiiresti. Olen päris kindel, et see näitab lähiajal väga suuri kasuminumbreid, mis toetab positiivselt ka kogu suurt ettevõtet.

Gunnar Kobin ütles, et Eesti lennufirmade probleemiks on olnud liigne ambitsioonikus. Ta tõi väja, et selle asemel, et oleks hõre liiklus kümnetesse linnadesse, peaks olema n-ö täistunniekspress lähiregiooni suurtesse lennujaamadesse. Kuidas te seda kommenteerite?

Ega siin tegelikult väga palju valikuid ei ole selliseks toimetamiseks. See eeldab kallist kommertskoostööd teiste suuremate vedajatega. Ilma selleta pole mõtet teha.

Läbirääkimiste ajal esitlesite ilmselt ka oma visiooni. Mis olid kõige olulisemad punktid selles?

Ausalt öeldes oli see nii, et nõukogu presenteeris oma visiooni ja ma kommenteerisin seda.

Ja millised siis selle puhul kõige olulisemad punktid olid?

On vaja restruktureerimisega tegeleda. Ja oma kommertsplatvormi pidamine, et oleks võimalik erinevaid teenuseid pakkuda. Pikemas perspektiivis on küsimus, et mis Nordica poolega üldse edasi saab. Veelkord ütlen, et opereerimisplatvorm on korralik Regional Jeti näol ehk kui oleks vaja midagi alustada, siis on küsimus, milliselt kommertsplatvormilt seda teha.

Kas tulevikus võib juhtuda, et Nordica erastatakse?

Airbaltic otsib endale vist juba kümme aastat n-ö omanikku või strateegilist investorit. See ei ole lihtne. Selliseid diile väga palju ei tehta. Ma ütleks, et investoritel võib suurem huvi tekkida Regional Jeti vastu.

Olete juhtinud ka Estonian Airi. Mis te sellest kogemusest oma uude ametisse kaasa võtate?

Need ajad olid erinevad. Meil oli olukord veidi lõbusam, sest suutsime peaaegu viis aastat jutti kasumlikult seda lennufirmat pidada. Sellevõrra olid need pinged maas. Kokkuvõttes on inimesed kõige olulisemad. Kui õnnestub korralik meeskond kokku panna, siis sellega võib mägesid liigutada. Ja meil oli tollal Estonian Airis väga tugev meeskond.

Arvestades kõike, mis on Nordica ümber toimunud, siis kas te ei karda, et lähete uppuvat laeva juhtima?

Ma ei karda seda. Avalikkuses ja meedias pekstakse kogu aeg lennufirmasid. Sellega olen ma harjunud. Klassikaline näide on, et kui üks lennuk jääb viis minutit hiljaks, siis on kindlasti reisijate hulgas keegi, kes kirjutab Delfile, et oleme viis minutit kauem lennukis istunud. Samas, kui mõni buss tulemata jääb, siis ei kirjuta sellest keegi. Nii ta ongi. On kõrgendatud huvi selle valdkonna vastu ja see tundub kõigile huvitav.