„Me nimetame omavahel Eesti rahandusministeeriumi inimesi dream team’iks,” tunnustas Norra Eesti-suursaadik Stein Vegard Hagen meie rahandusministeeriumi tööd. Dream team tähendab unistuste meeskonda.

Jutt käib rahast, mida Norra annab Euroopa Liidu liikmesriikidele, ja tööst, mis tehakse, et see raha Eestisse jõuaks. Teadupärast ei ole Norra Euroopa Liidu liige, kuid sellele vaatamata peab ta tegema makseid Euroopa Liidu eelarvesse ja toetama rahaliselt Euroopa Liidu riike.

Näiteks aastatel 2004–2009 annab Norra abiraha kokku 1,134 miljardit krooni (17,7 miljardit Eesti krooni). Samamoodi kehtib sissemaksete kohustus ka Šveitsile, Islandile ja Liechtensteinile. Keegi neist ei kuulu Euroopa Liitu, kuid nautimaks Euroopa ühisturgu, tuleb neil kõigil liidu hüvanguks raha anda.

Norra annab pool miljardit krooni

Norra abiraha saajate hulgas on nii vanu Euroopa Liidu liikmesriike (Hispaania, Kreeka, Portugal) kui ka uusi, Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Norra panus Eestisse on ajavahemikul 2004–2009 umbes 500 miljonit krooni. Nii on Norral väga paljude Euroopa riikidega asjaajamise kogemus.

„Selles võrdluses on Eesti rahandusministeeriumi töötajate professionaalsus ja asjaajamise kiirus suurepärane,” kiitis suursaadik Stein Vegard Hagen. Kui rääkida raha liikumise takistustest, pole pudelikael suursaadiku sõnul olnud Tallinnas, vaid ikka pigem jagajate poolel. „Meil on endal bürokraatia, millega tuleb tegeleda,” rääkis suursaadik.

See on hoopis teistsugune hinnang võrreldes tavapärase kriitikaga. Sageli nähakse rahandusministeeriumi ametnikes patuoinaid, kes ei suuda kuidagi Euroopa raha „koju tuua”.

Võib-olla ongi probleem selles, et välisraha taotlemine on keeruline protsess, kus oma osa on nii ettevõtjatel, ametnikel kui ka Euroopa Komisjonil.

Kuhu kulub Norra abiraha Eestis

•• Norra abirahaga restaureeritakse üheksa mõisakooli – teiste hulgas ka haruldaste kaunite seinamaalingutega Kõpu mõisakool ja maadeuurija admiral A. J. von Krusensterni koduks olnud Kiltsi mõisahoone.

•• Keskkonnaprojektidest tuleb nimetada mitme Ida-Virumaa jõe kalade kudemisalade taastamist, Lihula küttejaama üleviimist põlevkiviõlilt kohalikule biokütusele – heinale ja hakkpuidule – ning ligi 8000 Eesti soo ja muu märgala uurimist.

•• Tervishoiuvaldkonnast rahastatakse nii Haapsalu staadioni laiendamist kui ka Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku renoveerimist.

•• Norra abiraha saab veel Eesti ühistranspordi infosüsteem, Viru vangla noorte vangide kutseõppeprogramm ja SOS-lasteküla laiendusprojekt.