Norrakad toovad Türile miljardiinvesteeringu
Aktsiaseltsi Rebruk juhatuse esimees Peeter Lodi märkis, et tselluloositehase asukohaks sobib nii Paldiski, Kehra kui ka Türi, kuid viimane on neist parim. Tehas peaks valmima kahe aasta pärast, kirjutab Postimees.
Tselluloositehas läheb Lodi sõnul maksma miljard Eesti krooni ning mitu Euroopa panka on andnud nõusoleku ehitust rahastada. "Tootmises saab tööd 70 inimest, kaudne tööhõive on märksa suurem," sõnas ta.
Lodi andmetel hakkab tehas tarbima üksnes haavapuid, mida kulub aastas 300.000 tihumeetrit. "Toormepuudust ei tohiks tulla," lisas ta. Aastas kasvab Eestis 850.000 tihumeetrit haavapuitu, mida seni kasutati enamasti küttepuuks.
Kui asjaajamine sujub, saab tehas valmis 2002. aasta lõpuks ning 2003. aasta esimeses kvartalis tuleb sealt juba toodang.
Tema meelest pole türilastel mõtet karta, et tselluloositehas hakkab haisu levitama, sest nüüdisaegsed seadmed välistavad selle igal juhul.
Norralased tahavad rajada Türile moodsa tehnoloogiaga tselluloositehase. Peeter Lodi sõnul ostetakse tehase jaoks täiesti uued seadmed.
Lodi kinnitas, et Türile rajatavas tehases kasutatav tehnoloogia ei saasta keskkonda väävliühenditega. "Uuel tehasel pole midagi ühist mullu Kehrasse plaanitud tehasega," kinnitas Lodi.
Mullu kevadel kirjutas Äripäev, et Larvik Cell rajab Kehrasse 400.000 krooni maksva tselluloositehase, kus saab tööd 80 inimest.
Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja Peeter Eek kinnitas, et Türile peab tulema säärane tööstus, mis inimeste igapäevaelu ei halvenda, vastasel juhul jääb suurinvesteering tulemata.
"Enne kui linnavolikogu tehase ehitamiseks loa annab, tuleb kaaluda tehase häid ja halbu külgi," märkis Eek. Tema hinnangul ei tohi sellesse ettevõtmisse suhtuda eelarvamusega.
Et tselluloositootmine tekitab palju reovett, tuleb kõigepealt korrastada linna puhastusseadmed, mille tarvis kulub 10-15 miljonit kroon.
Eegi meelest peaks Eesti Energialegi uusrajatis meeldima, sest see hakkab kulutama elektrit rohkem kui ülejäänud linna tarbijad kokku.
