Notarid idufirmasid soosivast seadusemuudatusest: Eesti maine ja õiguskindluse tagamine ongi ebamugav
Ärilehes möödunud nädalal avaldatud artiklist jääb mulje nagu notarite vastuseis idufirmade elu lihtsustamiseks algatatud eelnõu suhtes oleks tingitud notarite hirmust tulude kaotamise üle. See ei vasta tõele, kirjutab Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.
Osadega seotud tehingud moodustavad kõikidest notariaaltoimingutest üksnes ca 3% (nende hulgas on ka osade pantimise tehingud) ning seega ei kaasneks muudatuse korral notarite jaoks olulist sissetulekute vähenemist. Notarite vastuseis on tingitud murest õiguskindluse ja Eesti maine pärast. Protseduurid võivad ju olla tülikad, aga meenutagem, milleks süsteem vajalik on.
Esiteks kasvataks väljapakutud muudatus rahapesu riski
Sellega võib kasvada Eesti kurikuulsus offshore-riigina, mis mõjutab meie panganduse usaldusväärsust ning rahvusvaheline mainekahju mõjutaks kõiki kodanikke - nii kohalikul tasandil kui ka meie ettevõtete konkurentsivõimet välisriikides. Iduettevõtjad väidavad, et välisinvestorid ei saa EVK-s registreeritud osade vormivaba võõrandamise alternatiivi kasutada, kuna pangad ei ava neile rahapesuriski tõttu kontosid. Meenutagem, et pankade konservatiivsus ei tulene kiusust, vaid reaalsusest, kus Eestis tegutsevad pangad on kistud rahapesuskandaalidesse. Notariaalselt tõestatud osa võõrandamise tehingu puhul on rahapesu tõkestamise nõuete täitmine pandud notaritele ning kui vorminõudeid muudetakse, siis jäävad need nõuded täitmata. Eelnõus pakutud muudatuse rakendamisel saavad Eestis registreeritud ühingute osanikeks hõlpsalt isikud, kellele pangad rahapesu tõkestamiseks kontosid ei avaks. Ka Rahapesu andmebüroo on seisukohal, et kui võimaldada osade võõrandamist edaspidi ka ilma väärtpaberikontode või notariteta, siis puudub rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest tulenevate kohustuste täitjale tõhus alternatiiv.
Siinkohal võib näitena tuua Hispaania. Hispaaniat on FATF (Financial Action Task Force - valitsustevaheline rahapesuvastane töörühm) viimastel aastatel tunnustanud positiivse näitena just seetõttu, et enamike suurema rahapesu riskifaktoriga tehingute (ja seda tehingud äriühingutega kahtlemata on) tegemisel kaasatakse notar. FATF on ka üldisemalt leidnud, et riikides, milles on kehtestatud notariaalne süsteem, on rahapesu vastane võitlus efektiivsem. Samas veel 2014. aastal läbiviidud FATF Mutual Evaluation Report tõi Hispaania puhul välja asjaolu, et kõikide äriühingute osaluste võõrandamine ei käi läbi notari ja seda tuleks parandada. Järgmisel aastal on tulemas FATF standarditele vastavuse hindamine Eesti suhtes.
Teiseks väheneb õiguskindlus seoses õigusvaidluste arvu kasvuga
Eelnõuga väljapakutud muudatuse puhul peaksid võõrandamistehingu osapooled edaspidi kohaldama senisest kõrgemat omapoolset hoolsust ning eeldatakse, et igaüks on võimeline äriühingu põhikirjaga tutvudes aru saama kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Notarite pikaajaline kogemus räägib vastupidist. Mittejurist ei ole enamjaolt võimeline erinevates õiguslikes küsimustes ja nende tagajärgedes orienteeruma, mistõttu võrdset ja erapooletut
nõustamist peaksid saama tehingu mõlemad pooled. Ohumärgiks on, et välisriigi osanike ja nende nõustajate koostatud lepingu tekstid on tihti formuleeritud nende harjumuste ja välisriigi õiguspraktika alusel, mis ei ole Eesti õigusega ühildatavad. Täna kaitseb notariaalse tõestamise vorm ka osaniku abikaasa huve - perekonnaseaduse § 29 kehtivast abikaasa nõusoleku eeldusest tulenevalt jäävad abikaasade huvid edaspidi kaitseta, kui notar ei tõesta tehingut.
Väljapakutud sõnastuse kohaselt saaks edaspidi osa müüa ka suulise lepingu alusel. Sellisel juhul on võimatu osa omandamist tõendada ja äriregistril tegelikke osanikke kontrollida. Vorminõudest loobunud ühingu osa omandamisel on omandajal vaja osa omaniku väljaselgitamiseks viia läbi õiguslik audit, s.o. tuleb tuvastada osa omanik lepingute jada alusel tagasi ajani, mil põhikirjaga veel vorminõudest loobutud ei oldud.
Ühe notari asemel nõustab tehingut 40 advokaati
Ilmselt kasutaksid lepingute osalised ka edaspidi kohalike õigusnõustajate abi - nii tehingu tagajärgede mõistmiseks kui ka õigusliku auditi tarvis. Lihtsalt toimub nihe notaritelt advokaatidele, millega rahalised kulutused isegi kasvaks. Loogikast lähtuvalt eeldame, et osa võõrandamistehingu notariaalse tõestamisega seotud kulud on oluliselt väiksemad kui sama tehingu sooritamiseks advokaatide teenust osta. Näiteks kui advokaadi keskmine tunnitasu on vähemalt 150 eurot, siis kõige levinuma, minimaalse väärtusega osa nimiväärtusega tehingu tõestamisel on notari seadusega sätestatud tasu 44,70 eurot, osa hinnaga 10 000 EUR võõrandamistehingu notariaalne tõestamine toob kaasa notari tasu umbes 51 EUR+km, hinnaga 100 000 EUR notaritasu ca 320 EUR+km jne.
Mis veelgi olulisem: kuna muudel õigusnõustajatel puudub erinevalt notaritest erapooletuse kohustus, siis peaksid vastava kulutuse tegema kõik tehingu pooled ning iga osapool peaks advokaadibüroo teenust sisse ostma. Ehk siis Tamkivi toodud näite põhjal peaks 40 investorit minema tehingusse 40 advokaadiga, ühe notari asemel. Jääb pigem arusaamatuks, kuidas selline lahendus raha või aega säästab.
Muudatus avaks õigussüsteemi kuritarvitusele
Eelnõuga pakutud muudatus lihtsustab ka pahatahtlike isikute tegevust, kes soovivad dokumentide võltsimise abil määrata osaühingu osanike või juhatuse teadmata ühingu juhatuse ja nõukogu liikmeteks võõraid isikuid ning teha ühingu nimel kolmandate isikutega tehinguid. Äriseadus võimaldab uue juhatuse liikme kande tegemist põhinedes äriühingu osaniku poolt allkirjastatud dokumendile (vt ÄS § 173 lg-d 41-6; § 184 lg-d 11-13).
Samuti tekib oht, et ühingud, mille puhul osanikud registrist ei nähtu, vormistatakse tankistideks. Probleemide korral on väga lihtne sellise lahenduse kasuks otsustada. Lisaküsimus tõstatub riigieelarve maksulaekumistest, kuivõrd suuliselt või muus vormis tehtud tehingute puhul on raske kontrollida tehingute tegemist ja raha liikumist.
Mõju ühiskonnale ja majandusele on laiem ning ei piirdu vaid idusektoriga
Hetkel kehtiv süsteem - osadega seotud tehingute notariaalne tõestamine ja notarite ning äriregistri vaheline suhtlus ja teavitamine - toimib riigisiseselt hästi. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et rohkem kui 98% osanike jaoks ei ole osade võõrandamise tehingu notariaalne tõestamine olnud pudelikaelaks, mida oleks vaja vältida: EVK-s on registreeritud alla 2% kõigist osaühingutest. Osaühingu kaudu tegutsemine on Eestis kõige tavalisem ettevõtlusvorm ületades 58 kordselt aktsiaseltside arvu ning 6-kordselt FIE-de arvu.
Seega puudutab kõnealune muudatus väga suurt hulka inimesi Eesti ühiskonnas ja omab olulist tähendust Eesti majandusele laiemalt. Antud teemale ei saa läheneda kitsalt võimalike välisinvestorite vaatenurgast lähtudes. Eelnõu koostajad peaks analüüsima seda, kas muudatuse järel suurenevad tulud (konkreetsemalt välismaalaste poolt osade tehingulise omandamise lihtsustamisest tulenev tulu Eesti riigi jaoks) kaaluvad üles õiguskindlusetusest tekkiva ettevõtjate kahju ja õigusabikulud, kohtute töökoormuse kasvust tulenevad kulud, riigi mainest tekkiva kahju, jne.
Lõppeks on oluline rõhutada, et tänaseks on kõnealuse probleemi leevendamiseks Notarite Koja poolt välja töötatud kaugtõestamise lahendus, mis rakendub juba järgmise aasta veebruarist. See võimaldab e-residentidel ja välismaal elavatel eestlastel notariga suhelda ja tehinguid teha videosilla vahendusel.
