Notarid: konkurentsiameti ettepanekud ohustavad teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti
Konkurentsiameti kolmapäeval avaldatud ettepanekutel, mis võiksid ameti hinnangul muuta notariteenused inimestele taskukohasemaks, võib Notarite koja hinnangul olla reaalsuses hoopis vastupidine efekt.
Konkurentsipõhise hinnastamispoliitika rakendamine riiklikult kehtestatud ning üleriigiliselt ühtlustatud määrade asemel võib muuta mitmed teenused raskesti kättesaadavamaks ning kahjustada teenuse kvaliteeti, teatas koda.
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on notarid valmis ettepanekuid kaaluma, kuid silmas tuleb pidada, et seadusega sätestatud tasude eesmärgiks on tagada notari sõltumatus ja erapooletus. „Just seadusega sätestatud tasu määrade tõttu on notaritel praegu keelatud sõlmida erikokkuleppeid oma teenuse hinna kohta. Tõtt-öelda jääbki selgusetuks, mis probleemi antud ettepanekutega lahendada üritatakse," ütles Saar-Johanson, viidates Maailmapanga Doing Business raportile, mille kohaselt Eesti on kinnisvaratehingute hinna ja lihtsuse osas maailmas kõrgel kuuendal kohal.
„Meile konkurentsi poolest eeskujuks toodud Itaalia ja Holland positsioneeruvad samas raportis vastavalt 23-ndal ja 31-el kohal," lisas Saar-Johanson.
Muuhulgas tasuks meeles pidada, et notarid on riigi poolt seatud ja sätestatud teenuste erapooletud osutajad, mistõttu vaba konkurentsi süsteem oleks tugevas vastuolus notariameti sõltumatuse põhimõttega.
„Kas meile tunduks näiteks loogiline, et vaba konkurentsi põhimõtet rakendataks kohtute puhul - et inimene pöördub oma murega sinna kohtusse, kus protsess tuleb odavam? Notari ametikohustus on just oma erapooletuses ja sõltumatuses ennetada neidsamu olukordi, mille pärast kohtusse minnakse," selgitas Saar-Johanson.
Notariaalse toimingu keskmiseks hinnaks oli 2018. aastal 89 eurot toimingu kohta ning notarite hinnangul oleks alla selle hinna äärmiselt keeruline tagada ja arendada kvaliteetset õigusteenust, täita kõigile notaritele seatud ülesandeid ning sealjuures hallata ja arendada kõiki registreid ja infosüsteeme, mille eest notarid täna vastutavad.
„Seadusega fikseeritud notaritasude eesmärgiks on tagada kõigile inimestele võrdne ja mõistliku hinnaga ligipääs õigusabile. Praeguse süsteemi puhul tähendab see seda, et notarid katavad tulusamate toimingute arvelt nende toimingute kulusid, mis oma töömahu ja hinna mõttes on pigem kahjumlikud. Nii võimaldavad näiteks kallimad kinnisvaratehingud notaritel katta kulusid, mis kaasnevad kas pärimismenetluste või muude alla omahinna tehtavate toimingutega" ütles Saar-Johanson.
Notarite Koja hinnangul oleks konkurentsiameti ettepanekute rakendamisel järgmised mõjud:
1. Hinnakonkurents seaks ohtu notari ametitoimingute kättesaadavuse vähemkindlustatud ühiskonnagruppidele. Praeguse süsteemi muutmine töötaks vastu avalikule huvile, mille kohaselt võiks notariaalsed toimingud ja nende tegemisel antav õigusabi olla rahaliselt kättesaadavad kõigile - ka majanduslikult vähemkindlustatud ühiskonnagruppidele.
2. Muudatus ohustaks notari ametitoimingute ja -teenuste regionaalset kättesaadavust, sest kõigi piirkondade notaritel ei oleks majanduslikult mõttekas, võib-olla koguni võimalik samas piirkonnas tegutsemist jätkata. See soodustab maapiirkondade ääremaastumist.
3. Vabalt kehtestatud hindade korral võivad tehingukulud väheneda vaid kõrge väärtusega tehingute puhul. Selles olukorras ei saa välistada, et vähemkindlustatud erakliendid peaksid doteerima ka suurte äriklientide tehinguid.
4. Kuna praegu on seadusega fikseeritud tasude info avalik, siis on alati võimalik ka tehingutega kaasnevaid kulusid täpselt ette kalkuleerida. Muudatuse korral see võimalus vähemalt sellisel kujul kaoks.
5. Kasvab teenuse osutamisega seotud ajakulu ning võib langeda kvaliteet. Tasukokkulepete sõlmimine tooks kaasa täiendava koormuse ja ajakulu nii notaritele kui ka klientidele, kuna enne toimingu alustamist peab olema kokkulepe sõlmitud.
