Nõukogude-aegset lauta igatseb ideega ettevõtja
Lagunenud Nõukogude-aegne laut siin, mahajäetud sigala seal – üsna tavaline pilt, kui mööda Eestit ringi sõita. Võõral on seda kole vaadata, koormav on ta sageli ka omanikule, kelle maal hoone asub. Maamaksu tuleb ju ikkagi maksta, olgu su kinnistul mets või lagunenud hooned.
Pindi Kinnisvara ärikinnisvara hindamisosakonna juhataja Eero Olanderi arvates üritab osa selliste kinnistute omanikke oma varast lahti saada ja lagunenud hoonetega maatükke on ka müügis. “Huvi vanemate põllumajandushoonete vastu on kinnisvaraturul olnud kasvav. Veel 90. aastate lõpus jäi mulje, et kivipurustist pole neil pääsu , kuid praegu on paljud hooned ellu ärganud,” ütleb Olander. “Tootmissektor areneb järk-järgult ja vajab pinda. Vanad põllumajandushooned on hea lähtealus uutele kasvavatele väikefirmadele,”
Kinnisvaraspetsialisti sõnul saab vanade põllumajandushoonetega maatükkide ostmisel määravaks logistika. “Tootmine eeldab nii heas korras juurdepääsu kui ka tööjõudu, seepärast on nõudlus suurematest asulatest kaugemal lünklik. Siiski on paljud suurfarmid ellu ärganud, nende puhul on määravaks, et oleks piisaval hulgal põllumajandusmaad.”
Asukoht loeb
Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektori asetäitja ja kinnisvarakonsultant Andrus Soonsein kinnitab kolleegi arvamust: selliste maatükkide väärtus ja kaubaksminek sõltub suuresti asukohast. Üks võimalus on taastada hooned nende endiseks otstarbeks ehk siis lehma- või seapidamiseks. Vahel on aga tegu maatükiga, misasub nii soodsas kohas, et loomapidamine tundub seal raiskamisena.
Olander soovitab igal juhul enne lammutamisotsuse langetamist konsulteerida kinnisvara- või ehitusspetsialistidega. On mitu head näidet, kuidas vanadele hoonetele on elu sisse puhutud ja sugugi mitte põllumajandussuunitlusega. Olander teab Tallinna lähiümbrusest nimetada näiteks Tõdva asula kaht endist laudahoonet. Ühes on nüüd ratsutamiskeskus, teine on rekonstrueerimisel. Heaks näiteks on veel Vembu-Tembumaa Kurtnas ja Patika vanakraamiturg.
Sealsamas Tõdval ehitas vanavaraga tegelev Arvo Raasuke vanast juurikahoidlast vanavaralao juba aastate eest. Hiljem sai samasse hoonesse ka oma elamine sisse seatud. Järvamaal Voorel oli kunagi mõte ehitada vanasse kartulihoidlasse kardirada, paraku jäi olude sunnil plaan pooleli.
Olanderi sõnul mõjutavad sellised põllumajandushooned naabrite maa turuväärtust siis, kui naabri piir väga lähedale jääb. “Potentsiaalsed naaber-
kruntide ostjad pelgavad eelkõi-ge sääraste komplekside ebaselget tulevikku,” selgitab Olander.
Päris vanade hoonetega (veskid, postijaamad, aidad, mõisate kõrvalhooned jne) on aga asi pea vastupidine. Enamik tublidest maakividest või paest ehitatud hoonetest on juba ärimeeste kätte läinud, kes neist riburada hotelle, kõrtse ja muud sarnast aretavad.
