Rahandusministeerium soovitab kõigil aegsasti meelde tuletada, millises pangas asub nende erastamisväärtpaberiarve ja ning järele vaadata, kas arvele on veel EVP-sid jäänud. EVP-tehinguid teevad praegu üksnes SEB Eesti Ühispank ja Hansapank. Ka varem teistes, praeguseks kadunud pankades asunud erastamisväärtpaberiarved on üle viidud nendesse pankadesse, teatas ministeeriumi kommunikatsiooniosakond.

Erandiks on pankrotistunud EVEA pangas asunud arved, mis asuvad suletuna erastamisväärtpaberite keskregistris. Neid arveid on avalduse alusel võimalik Hansapangas või SEB Eesti Ühispangas kasutamiseks taasavada.

Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul saab EVP-de kasutusaja lõppemisega ümber viimane nõukogudeaegne jäänuk. „EVP-sid jagas Eesti riik pärast esmaste omandireformi õigusaktide vastuvõtmist alates 1993. aastast, et Eesti inimesed saaksid endale erastada kodud ja maad. EVPsid jagati vastavalt töötatud ajale ja sellele, kas ja kui palju nõukogude võim oli inimestelt neile kuulunud vara ära võtnud,” märkis Aivar Sõerd.

EVP-sid on võimalik veel kuni 31. detsembrini 2006 kasutada maksevahendina maa ja eluruumide erastamiseks või muudeks tehingutest. Kui EVP-d jäävad kasutamata, on võimalik taotleda riigilt nende hüvitamist järgmise aasta 8. jaanuarist kuni 2. juulini. Erastamisväärtpaberid nimiväärtusega kuni 3000 krooni hüvitatakse 2007. aasta viimases kvartalis. Suuremad hüvitised makstakse välja osadena, olenevalt EVP-arvele jäänud summa suurusest kahe kuni viie aasta jooksul. Alla 250-krooniseid EVP-arveid riik ei hüvita. EVP-d hüvitab riik kursiga 1 EVP-kroon = 1 EEK.

Kokku anti EVPsid välja nimiväärtuses 16,8 miljardit krooni, sellest 8,3 miljardit krooni rahvakapitali obligatsioonidena aastatel 1993-1996 ning 8,5 miljardit krooni hüvitusväärtpaberitena aastatel 1994–2005. Tänaseks on kustutatud üle 16,3 miljardi EVP-krooni. Kasutusaja lõpuni jäänud kuu jooksul võib jääk väheneda 460 miljoni kroonini, mis seejärel hüvitatakse riigi poolt rahas järgneva viie aasta jooksul.

Ehkki EVP-d omandireformi erivahendina kaovad käibelt, ei ole sellega veel kõik omandireformi protsessid lõppenud. Rohkem kui 30 000 maa erastamise tehingut on veel pooleli. Sealjuures jääb üle 4000 erastamiseks või tagastamiseks kavandatud maaüksuse maakasutajate huvi puuduse tõttu või muudel põhjustel erastamata või tagastamata ja riigil tuleb maaomanikuna langetada otsused selle maa edasise staatuse suhtes.