10. oktoobril tegi Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku lubada Eestil rakendada erandit, mis piirab sisendkäibemaksu mahaarvamist sõiduautode soetamise ja kasutamisega seotud kuludelt. Kuna erandi sisu ei ole uus ning see on kasutamist leidnud ka mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kiitsid Euroopa Liidu rahandusministrid ettepaneku 7. novembril heaks ning käibemaksuseaduse muudatused jõustuvad 1. detsembrist.

Muudatused
Keskmise ettevõtte jaoks tähendavad muudatused seda, et sisuliselt kaob ära omatarbe käibemaks. Siiani maksis ettevõte seoses ettevõtte sõiduauto töövälistel eesmärkidel kasutamisega omatarbe käibemaksu kas läbitud kilomeetrite alusel või fikseeritud summas pisut alla 43 euro ühe auto kohta kuus, sisendkäibemaksuna arvas aga maha kogu autode soetamisel ja kasutamisel tekkinud kuludelt tasutud käibemaksu. Alates 1. detsembrist ei ole ettevõtjatel enam omatarbe käibemaksu tasumise kohustust, samas võib sisendkäibemaksu maha arvata aga vaid 50% ulatuses. Tõsi küll, seaduses on ka erand, mille kohaselt võib maha arvata 100% sisendkäibemaksu, juhul kui sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluse tarbeks. Kui aga erandile lootma jääda, võib see tähendada õhukesele jääle sattumist.

Riskid
Esiteks, kui autot kasutatakse muuks otstarbeks kui ettevõtlus, piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamist. Seaduse seisukohast ei ole oluline, kas ettevõtte autoga tehakse töösõitude vahel mõni erasõit või erasõitude vahel mõni töösõit – käibemaksu mahaarvamisel on tulemus sama.

Teiseks, seadusega sätestatakse, et kui tööandja sõiduauto antakse tasu eest kasutada oma töötajatele või juhtimis- või kontrollorgani liikmetele, siis käivet ei teki. Ühelt poolt tähendab see, et kui tööandja esitab töötajale arve töötaja tehtud erasõitude eest, siis arvele käibemaksu enam ei lisata. Teiselt poolt tähendab see aga, et arve esitamine töötajale ei anna tööandjale alust sisendkäibemaksu 100%-liseks mahaarvamiseks.

Kolmandaks, sisendkäibemaksu 100%-line mahaarvamine toob vähemalt esialgu kaasa selle, et ettevõtjad peavad suutma maksuhaldurile tõendada, et nende sõiduautodega erasõite ei tehta. Seni piisas korrektsest sõidupäevikust, kuid rahandusministeeriumi ja maksuhalduri kommentaaride kohaselt ei peeta käibemaksuseaduse kontekstis edaspidi sõidupäevikut enam piisavalt usaldusväärseks tõendusmaterjaliks. Kuna peale GPS-i kasutamise ei ole ei ministeerium ega ka maksuamet otseselt ühtki muud usaldusväärset meetodit esile tõstnud, selgub lõplik tõde selles küsimuses ilmselt kohtus. Siiski, üks võimalus tagala kindlustamiseks on. Maksuhaldurilt saab küsida siduva eelotsuse.

Käibemaksuseaduse muutmine ei tähenda, et muutuks erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksukäsitlus. Töötajate poolne sõidupäevikute pidamine ja erasõitude hüvitamine võimaldavad endiselt vähendada tööandja kulusid seoses erisoodustuselt tasutava tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Võimalused
Eeltoodut arvesse võttes on mõistetav, miks ettevõtjad on hakanud viimastel kuudel sõiduautode kasutusrendilepinguid kapitalirendilepinguteks ümber vormistama. Kasutusrendilepingu puhul on käibemaksuseaduse kohaselt tegemist teenusega, mida reeglina maksustatakse igakuiselt. Seega kasutusrendilepingu puhul saab alates detsembrist liisinguandja arvel näidatud käibemaksust maha arvata ainult poole. Kapitalirendilepingu tingimustel toimunud tehingut loetakse käibemaksuseaduses võõrandamistehinguks. Sellise tehingu puhul tekib liisinguandjal kohustus tasuda käibemaks kogu tehingu väärtuselt tehingule järgneval kuul ja liisinguvõtjal on õigus kogu sisendkäibemaks korraga maha arvata.

Novembris uue kapitalirendilepingu sõlmimisele või uue auto ostmisele tasub mõelda ka siis, kui olemasolev kasutusrendileping lõpeb lähikuudel. Kehtiva lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad kulud on reeglina väiksemad kui auto hilinenud ostmisega kaasnev käibemaksukulu. Kuna novembri lõpuni on jäänud vaid paar nädalat, tuleks enne uute lepingute allkirjastamist arvestada ka käibe tekkimise aja reeglitega. Käibemaksuseaduse kohaselt tekib käive kas kauba eest tasumise või kauba võõrandamise hetkel – olenevalt sellest, kumb sündmus toimub varem. Seega on uue kapitalirendilepingu sõlmimise korral oluline, et müüja auto kindlasti enne detsembrit ostjale üle annaks. Auto ostmise korral võib auto kätte saada ka hiljem, kuid käibemaksu seisukohast maksimaalse efekti saavutamiseks on vaja võimalikult suur ettemaks tasuda enne detsembrit.

Neile, kellele auto vahetamise või lepingute ümbervormistamise plaan mingil põhjusel ei sobi, meenutame, et alates 1. detsembrist on kohustuslik kasutada talverehve. Kuigi on väheusutav, et rahandusministeeriumi ametnikud seadusemuudatuste jõustumiskuupäeva valides liiklusohutusega seonduvat silmas pidasid, lisab käibemaksuseaduse muudatus sel aastal täiendava motivaatori õigeaegseks rehvivahetuseks.

Artikkel ilmub ajakirja KPMG Foorum novembrinumbris.