NRG-protsessis ei ilmnenud hämaraid asju

Narva Elektrijaamade erastamisprotsessi uurinud riigikogu erikomisjoni juhi Jaak Aabi sõnul ei ilmnenud uurimise käigus protsessi kohta mingeid hämaraid asjaolusid.

Aab ütles komisjoni töö tulemusi tutvustades esmaspäeval ajakirjanikele, et komisjoni käsutuses olevast materjalist ei ilmne kahtlasi asjaolusid.

Samal ajal ei saa Aabi sõnul ka väita, et hämaraid asju pole protsessi käigus olnud, kuna neid tavaliselt ei dokumenteerita.

Komisjoni käsutuses olid kõik asjasse puutuvad valitsuse, majandusministeeriumi ja Eesti Energia dokumendid.

Nii keskerakondlane Aab kui ka esmaspäeval ajakirjanikele esinenud komisjoni liikmed reformierakondlane Kalev Kukk ja mõõdukas Vootele Hansen kinnitasid, et elektrijaamade erastamisprotsessi lõpptulemus kujunes Eesti jaoks positiivseks.

NRG-protsessil oli oluline osa selles, et Eesti Energiast sai nüüdisaegne ja krediidivõimeline ettevõte. Kukk tõi näiteks, et 1990. aastate teisel poolel puudus Eesti Energial reaalne raamatupidamine ja firma poleks siis kindlasti suutnud elektrijaamade uuendamiseks vajalikke vahendeid ise kaasata.

Rahvusvahelisel rahaturul tekkis Eesti Energia jaoks sobiv olukord raha laenamiseks just 2001. lõpus, 2002. aasta algul, rääkis Kukk.

Kuke sõnul tuleb kõiki NRG-protsessi otsuseid käsitleda vaid vastavas ajahetkes.

Kommenteerides NRG-protsessi 73 miljoni kroonini küündinud kulusid, ütles Kukk, et pole võimalik täpselt hinnata, kui suureks oleks kujunenud elektrijaamade renoveerimise otsuse tegemise kulud ilma NRG-protsessita. Kuke hinnangul võinuks otsustamatuse hind olla kuni suurusjärgu võrra kõrgem.

Aab tõdes, et juba lähimail aastal peab Eesti tegema otsuse, millisel viisil jätkub Eesti varustamine elektriga pärast 2020. aastat.

Riigikogu kinnitas elektrijaamade erastamist uurinud erikomisjoni lõpparuande eelmisel neljapäeval.