Laskmisluba võivad taotleda nii jahiseltsid kui ka jahimajandid. Neile ei lähe see maksma sentigi, jahimees peab aga välja käima kopsaka summa. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) koduleheküljel olev jahiteenuste ja ulukite küttimise hinnakiri 2005.–2005. aasta jahihooajal näitab, et kuni 199,9-kilose pruunkaru laskmisel võib küsida 38 000, raskema karu puhul 58 000 krooni. Jahipäev maksab ühele jahimehele sõltuvalt grupi suurusest 2600– 2800 krooni, lisaks veel transport Tallinnast jahimajandisse ja tagasi ning relva eriloa maks. Komplekshind võib ulatuda kuni 5000 kroonini. Põdrajahti müüakse Saksamaale, soku- ja metsseajaht on Soome, Norra ja Roootsi jahimeeste meelistegevus. Linnujahigrupid tulevad peamiselt Itaaliast.

Rakvere-Tudu jahimajandi juhataja Ahto Elmi ütles, et viimati lasti nende piirkonnas kaks karu kolm aastat tagasi. Siis veel võis rahakatele jahimeestele pakkuda karujahti ja üks karu oligi sihikule võetud. Talle pidas jahti kaks sõpra Saksamaalt. Karujaht õnnestus, siis aga tuli teade, et veel ühele mõmmile on hakanud mesitarud liialt meeldima. Karu võttis matti nii jahimajandi piirkonnast kui ka naabrite juurest, rüüstates vähemalt 30 mesitaru. Tavalisest mesikäpast sai niimoodi probleemne ja tema laskmiseks anti luba. Need kaks jäid ka viimasteks. “Karujahi vastu on suur huvi nii meie kui ka välisriikide jahimeeste hulgas, aga paraku pole meil võimalik neile seda pakkuda,” märkis Elmi.

Enim Virumaal

Riigimetsa majandamise keskuse jahimajanduse juht Kalev Männiste ütles, et keskus haldab kümmet jahimajandit, mis moodustab ligi üheksa protsenti vabariigi jahimaadest. Neist viies on jahiulukina arvel ka pruunkaru.

Eestis teadaolevast poolest tuhandest päntjalast on Männiste teada lubatud küttida ligi viit protsenti, et hoida neid inimpelglikena. Keskkonnaministeerium kinnitab karude vaatlusandmete alusel lubade arvu, maakondade keskkonnateenistuste ülesanne on jagada neid jahipiirkondadele. Enim elab karusid Virumaal, neid on ka pooltes RMK jahimajandites, kõige rohkem siiski Rakvere-Tudu jahimajandis.

RMK sellistele suurulukitele nagu pruunkaru, hunt ja ilves tasulist jahti ei korralda. Tõenäoliselt saab RMK sel aastal viis nuhtluskaru küttimise luba. Eelmisel aastal läks käiku vaid kaks.

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.

Hirvepulli laskmise eest 78 000

•• Ulukite küttimishinnad sõltuvad eelkõige looma sarvede kaalust või kihvade pikkusest. Näiteks Euroopa hirvepulli eest, kelle sarvede kaal on üle kümne kilo, tuleb maksta 70 800 krooni. 20-sentimeetriste alumiste kihvadega kult maksab 12 000 krooni. Hundi küttimine maksab 9500, ilvesejaht 19 000 krooni. Rebase, kähriku, mägra ja teiste väikeulukite jahiloa saab 50 krooniga.

•• Ilveseid ja karusid tohib Euroopa Komisjoni ettepanekul küttida vaid siis, kui nad seavad ohtu inimeste tervise või vara või on kahjulikud ümbritsevale taimestikule või loomastikule.

•• Jahimeeste hinnangul tuleks ilveste ja karude küttimist piirata vaid jahilubade kaudu.

•• Erandi on Euroopa Liit teinud Eestile huntide ja kobraste osas, kes on samuti Lääne-Euroopas haruldased loomad. Neid võib küttida limiidi piires ainult jahiperioodil.

•• Keskkonnaministeerium lubab 1. augustist 31. oktoobrini kestval jahihooajal küttida 34 karu. Eelmisel aastal oli luba lasta sama palju pruunkarusid, lasti 12.