Nukker tegelikkus ilusa statistika taustal: Eestis on hinnatõusu paanikat lihtne tekitada, sest paljudel pole hinge taga sentigi

 (191)
Marje Josing, Urve Palo
Marje Josing, Urve PaloFoto: Ilmar Saabas

Kuigi palju räägitakse, kuidas kogusummas mitmete miljarditeni ulatuvad hoiused eestlaste pangakontodel aina kasvavad, on statistikat lahti võttes pilt hoopis nukram. Hoolimata kiirest palgakasvust ei ole Eesti elanike säästud piisavad. Näiteks Swedbanki hoiuste mediaansumma on praegu 351 eurot. Swedbanki üle 900 000 kliendist vaid viiendikul on likviidseid varasid üle 2500 euro, kuid üle pooltel (60%) on need alla 500 euro.

Ärilehe tänases eestlaste hoiustest rääkivas artiklis tõi konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing esile, et kui võrrelda Eestit Soomega, siis põhjanaabritest säästjate osakaal on suurem.

„Ots otsaga kokku tulijaid on [Soomes] tunduvalt vähem. See on ka põhjus, miks näiteks hinnatõusu järel muutuvad Eesti inimesed murelikuks. Meil on lihtne tekitada muna- või tatrapaanikat. Kui inimesel on pere eelarve selline, et on kõik arvel ega ole vaba ressurssi, siis hinnatõusud häirivad inimest tunduvalt enam ja teevad murelikumaks,” lausus konjunktuuriinstituudi juht.

Josing tõi inimeste finantskäitumisest kõneledes esile ka palju räägitud pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise. Tema hinnangul on ebareaalne arvata, et kui inimesed saavad sambast raha välja võtta, siis hakkavad kõik ise investeerima. „Pole mingit võimalust, et ta hakkab seda väga nutikalt aktsiatesse panema. Neid inimesi, kes tegelevad väärtpaberitega, on Eestis väga vähe, aga neist räägitakse palju. [Ajalehtedes] on investor Mari ja investor Toomas, aga reaalsus on, et inimesed ootavad hinge kinni hoides järgmist palgapäeva. See on reaalne elu,” ütles Josing.

Loe edasi siit.