Tundub, et Tallinna börsil tegutsevad investorid on suurte ja üha suuremaks muutuvate numbrite vaatamisest purju jäänud, sest selle vastu, kas hinnatõusul ka mõni ratsionaalne põhjus on, tunnevad vaid vähesed huvi.
Hansapanga gruppi kuuluvate ettevõtete konsolideeritud kasum, mille avaldamine vallandas esmaspäeval järjekordse tõusu, oli tõesti hea, kuid seda oli ette arvata, mistõttu eelmised tõusud on hea kasumi juba mitu korda arvesse võtnud. Lisaks on Hansapanga juhid kinnitanud, et nad ei kavatse selle aasta kasumiprognoosi tõsta.
Teine tõusu toetav tegur - Hansapanga fondiemissioon - ei tohiks asja ratsionaalselt võttes samuti suurt mõju avaldada, sest sisuliselt ei muutu panga majandustegevuses fondiemissiooni tõttu ju midagi. Muutus on puhtalt raamatupidamislik: vähendatakse kirjet "jaotamata kasum" ja suurendatakse kirjet "aktsiakapital".
Psühholoogiliselt võib fondiemissiooni tõttu numbri poolest poole odavamaks muutuv aktsia ju tõesti atraktiivsemaks muutuda, kuid ainult psühholoogiast lähtumine viib kiiresti absurdini.
Sellel aastal on Hansapanga aktsia hind iga börsipäevaga kasvanud keskmiselt 0,7 protsenti. Kui sama kiire kasv (s.t iga päev 0,7 protsenti) jätkuks ka edaspidi, siis oleks Hansapank veidi vähem kui kolme aasta pärast turuväärtuselt võrdne USA suurima panga Citicorpiga (eeldusel, et Citicorpi turuväärtus sel ajal ei kasva). See aga on absurdne, olgugi et Hansapank on väga tugev ja heade tulevikuväljavaadetega pank. Praegu on Hansapanga turuväärtus Citicorpi omast ligi 140 korda väiksem. Praegust meeleolu Tallinna börsil iseloomustab hästi paari aasta eest Briti vanima panga põhja lasknud Nick Leesoni kirjeldus kauplemisest Singapuri futuuribörsil: "Me kauplesime Jaapani valitsuse võlakirjade futuuride ja optsioonidega, kuid tegelikult ei huvitanud kedagi, millega täpselt. Need olid lihtsalt numbrid, mida osteti ja müüdi. See oli nagu osta ja müüa õhku."
Aktsiad on küll reaalsemad väärtpaberid kui futuurid ja optsioonid, ometi on ka nende puhul suures osas tegu õhu, õigemini tulevikuootuste müümisega. Tulevikus toimuvate asjade peale ei saa aga kunagi täiesti kindel olla, eriti rahamaailmas, kus meeleolud võivad väga kiiresti muutuda.
