Venemaa gaasihiiglase Gazprom aktsia on aasta algusest kukkunud 76%. Firma, mis veel eelmisel aastal oli turuväärtuselt maailmas kolmandal kohal, ja eesmärk saada suurimaks firmaks maailmas, on selles nimekirjas kukkunud 35. positsioonile. Võrdluseks maailma suurima ettevõtte, samuti energiasektoris tegeva Exxoni aktsia on samal perioodil kukkunud ainult 18%.

Ajaleht New York Times kirjutab, et Gazpromi võlakoorem on kasvanud 50 miljardi dollarini. Ja seda kõike ajal kui nafta ja gaasihinnad lõid maailmas rekordeid. Nüüd, ülemaailmses finantskriisis ähvardavad Gazpromi aga likviidsusprobleemid. Uut raha leida, laenata või võlakirju emiteerida, kasvõi seniste võlgade refinantseerimiseks, on üha raskem. Eriti olukorras kui järgmiseks aastaks ennustatakse maagaasi hinna langust maailmaturul.

Andrew E. Kramer kirjutab New York Times´s, et kindlasti ei saa veel rääkida Gazpromi pankrotiohust. Eelmisel aastal sai ettevõtte ju kasumit 14 miljardit dollarit. Kuid omavahendeid kõikide ülesannet täitmiseks kindlasti ei jätku. Peab ju Gazprom investeerima nii uutesse torujuhtmetesse, arendama uusi gaasimaardlaid ning samas ülal pidama tihti kahjumlikke ning poliitilise surve tulemusena soetatud kõrvaltegevusi – meediat, kinnisvaraarendust ja pangandust. Mitmed kriitikud viitavadki Gazpromi Nõukogude ajast pärit mõtteviisile, et üks suur firma peab tegelema kõigege põllumajandusest kuni hotellinduse ja Šotsi olümpiaobjektide arendamiseni välja.

Tegelikult Gazprom ongi juba taoltenud Vene riigi poolt kõrvale pandud rahvuslike kompaniide toetusfondist 5,5 miljardi dollari suurust abi. New York Times lisab samas, et Gazprom pole muidugi ainuke ettevõtte, keda ähvardab rahapuudus. Näiteks suure naftafirma Rosneft võlad on kerkinud 18 miljardi dollari juurde ning ettevõte peab peab parajasti läbirääkimisi hiinlastega 15 miljardi suuruse laenu saamiseks. Tagatiseks tulevased naftatarned.