Obama kavatseb pankadele päitsed pähe panna
Tema plaanid jõustuvad aga siis, kui need saavad heakskiidu ka Kongressilt, kus kesk- ja kõrgklassist pärit saadikud pole finantsvabaduse lipulaevaks kujunenud riigi põhialuseks saanud süsteemile rakendatavatest piirangutest eriti vaimustatud.
Obama on ise kavandatavat reformi kirjeldanud kui suurimat väljakutset riigi finantssüsteemile alates 1930.-ndatest, kirjutab BBC.
"Me töötame kõvasti uue jätkusuutliku majanduskasvu rajamise nimel," rõhutas Obama. "See ei saa olema kerge."
"Me teame, et see langus pole ühe vaid paljude ebaõnnestumiste tulemus," lisas ta. "Ja paljud viletsad muutused, millega me silmitsi seisame, on vigade kaskaadi ja puudulike võimaluste vili, mis leidsid aset kümnendite jooksul."
"See oli kerge raha," võrdles ta minevikuks saanud majandusbuumi. "Aga need skeemid olid ehitatud liivale."
Tarbijate huvid pankade omast olulisemad
Obama korraldused näevad muuhulgas ette, et pangad peavad halbadeks aegadeks panema kõrvale rohkem raha.
Lisaks kaalub valitsus vastavate institutsioonide abil hakata reguleerima finantsturge ning kaitsma tarbijate ja investorite huve.
Vastava institutsiooni ülesanne oleks ka krediitkaartide ja eluasemelaenude väljastamise jälgimine.
Pankadele peaks kainestavalt mõjuma ka see, et riik võib raskustesse sattunud finantsasutusi hakata tulevikus üle võtma. Samuti tuleks USA administratsiooni väitel moodustada rahvusvahelised standardid, mille abil saaks pankade tegevusel silma peal hoida.
USA kavatseb rangemaid nõudeid kehtestada ka teistele finantsasutustele, mis seni on neist pääsenud, nagu kindlustusettevõtted, riskifondid ja börsil noteerimata investeerimisfirmad.
Uus institutsioon
Obama administratsioon kaalub paljude järelevalvefunktsioonide andmist Föderaalreservile, kuid pole välistatud ka vastava asutuse – tarbija finantskaitse agentuuri (Consumer Financial Protection Agency) - loomine.
Ka kavandatakse pankade ohjeldamiseks finantsteenuste järelevalve nõukogu (Financial Services Oversight Council) loomist. See võib aga tuua kaasa senise institutsiooni OTS (Office of Thrift Supervision) kaotamise.
Muuhulgas võib föderaalne kaubanduskomisjon saada endale uued üleanded, samas vähenevad Föderaalreservi kohustused.
"Tänaste sätetega on administratsioon toonud selle kriitilise debati laiemast diskussioonist tegudeni, mis on tähtis samm edasi," ütles USA finantsturgude assotsiatsiooni juht Timothy Ryan.
Marylandi ülikooli õppejõud Peter Morici aga taunis Obama samme, kuna see on tema arvates pigem "bürokraatlik otsus, mille teostamine on ebaefektiivne ja liiga kallis."
Washington Exchange analüütik Ethan Siegel rõhutas, et Obama otsus on mõistlik, kuid selle saatus sõltub eelkõige Kongressist.
"Ma arvan, et Obama administratsioon on pannud lauale poliitiliselt mõistliku, pragmaatilise ja kaaluka otsuse," nentis ta. "Aga ma olen väga skeptiline, et nad saavutavad märkimisväärseid muutusi Kongressis selle aasta jooksul."
