"Põhjamaades toodetakse üle 50% elektrienergiast hüdroelektrijaamades ja selletõttu on ilmastik väga tähtis faktor Eesti elektrisüsteemi mõjutajana. Kuna käesoleval aastal nagu ka möödunud aastal puudus sisuliselt Meile harjumuspärane talveilm, on selletõttu ka elektrihinnad väga soodsad püsinud.

Väga lihtsustatult öeldes, kui on palju sademeid ehk vett, on ka hüdroreservuaaride täituvused head ning selletõttu soodsat elektrienergiat palju, ja vastupidi. Kui väljas valitsevad tavapärasest soojemad temperatuurid, püsib nõudlus väiksena, kuna Põhjamaades on väga levinud elektriküte.

Seega klassikalise nõudluse ja pakkumuse graafiku joonistamisel leiaksime end olukorras, kus soodsat elektrienergiat on palju ehk pakkumust jagub, kuid nõudlus on nõrk.

Soodsad hinnad võivad püsida kuni suveni, mil tekib esimene küsimärk ehk missuguseks kujuneb suvi. Kui tuleb kuum ja kuiv suvi, siis ülal seletatuna on vett vähe ning selletõttu ka hind kallim ja vastupidi. Lisaks mõjutab lähitulevikus hindu ka merekaablite hooldused ehk kui Estlinkid lähevad hooldusesse, on minevikule tuginedes oodata hinnatõusu," rääkis Energiaturu tegevjuht Pirmin Tamm.