Rootsis aeglustus juunis perede eluasemelaenude võtmine esmakordselt nelja aasta jooksul. Eluasemelaenud on olnud üheks eluasemeturu ralli veduriks, mille käigus kümne aastaga on hinnad kahekordistunud. Valueguardi indeks näitas, et juunis langesid Rootsis eluasemete hinnad eelmise kuuga võrreldes 1,5%, mis oli järjeks eelnenud kuu 0,6% langusele.

Eluasemeturule on viimastel aastatel andnud hoogu pakkumise vähesus ja inflatsiooni puudumisega võitleva keskpanga negatiivsete intresside poliitika.

„Eluasemelaenuintressid on eluasemete hindadele tähtsad ja need on aasta aega olnud muutumatud. Me ei arva, et need langeksid edasi,“ ütles Nordea panga analüütik Torbjoern Isaksson. „See tähendab, et eluasemeturg saab aina vähem hagu tulle. Eluasemete hinnad stabiliseeruvad ja seejärel stabiliseerub ka krediidikasv.“

Rootsis on tehtud üht-teist eluasemehindade kasvu ja laenukasvu pidurdamiseks. 2010. aastal piirati laenude suurust. Läinud kuul jõustus nõue, mille kohaselt peavad rootslased hakkama eluasemelaene tagasi maksma. Seni on osa eluasemelaenudest antud igavese maksepuhkusega, mille puhul laenu põhisummat ei maksta tagasi, pangale maksti vaid laenuintressi. See aeg on läbi.

Nüüdsel kuumenemise raugemisel on ka ohud. Tavaliselt tarbitakse uljamalt kui varade hinnad tõusevad. Rootsi eluasemeturu jahtumine võib Isakssoni sõnul panna inimesi raha pärast muretsema. Ja kui tarbijad otsustavad vähem tarbida, siis on see järjekordne kõrvakiil keskpanga inflatsiooni kasvatamise eesmärgile.

Juba on olemas märgid sellest, et tarbijad on hakanud muretsema. SEB eluasemehindade indikaator langes juulis madalaimale tasemele alates 2013. aasta märtsist. Lisaks laenude tagasimaksmise nõudmisele ja brittide otsusele lahkuda Euroopa Liidust on ka börsidel läinud rahutumaks. Juulis vähenes Rootsi tabijate kindlustunne madalaimale tasemele alates 2013. aasta keskpaigast.