Õige hooldus tagab puitlaudisele pika eluea

 (3)

Laudist taastades säilita võimalikult palju olemasolevat ja uue tegemisel lähtu algsest.

Looduslikke ehitusmaterjale müüva kaupluse juhataja Virve Kiili arvates on inimeste huvi säästva renoveerimise vastu viimaste aastatega oluliselt kasvanud. Majatohter asutati nelja aasta eest säästva renoveerimise infokeskuse kõrvale, mis oli selleks ajaks juba paar aastat tegutsenud. Korraldatud on arvukalt koolitusi, mis on samuti aidanud tõsta teadlikkust. Säästva renoveerimise infokeskuse juhataja Tarmo Elvistu sõnul on võrreldes kümne aasta taguse ajaga, kui kodu renoveerimine oli pelgalt fanaatikute ala, üha enam juurde tulnud huvilisi, kelle põhitöö pole ehitamine.

Enda ehitusega kurssi viimine võib tunduda aeganõudev ja kulukas, ent pikemas perspektiivis aitab see kindlasti säästa. Mida algupärasemalt on hoone välisilme säilitatud või taastatud, seda paremini mõjub ta kogu piirkonna üldmuljele.

Puitmaja fassaadi korrastamisel on esimeseks sammuks vana laudise seisundi hindamine. Selle puhul võib abi olla konsultatsioonist muinsuskaitse- või linnakujundusspetsialistiga. Seda ka väljaspool miljööväärtuslikke piirkondi.

Hoia mädaniku eest

Vana puitmaja räämas üldmulje võib lähemal uurimisel osutuda petlikuks. Vettpidava katuse korral on sageli kahjustatud vaid halvasti hooldatud välisvooder, samal ajal kui sisemised konstruktsioonid võivad olla laitmatus korras. Traditsioonilised laudised on rõhtlaudis ja püstlaudis.

Üks laudise kahjustusaltimaid kohti on alumine serv. See peaks olema lõigatud viltu, nii et moodustub veenina. Laudade alumised otsad tuleks katta värviga. Kui laudise allosas paikneb soklit kaitsev veelaud, tuleb jälgida, et selle kalle oleks vähemalt 15 kraadi. Lauaotste ja veelaua vahele tuleb jätta õhuvahe. Puit on ebasoodsates oludes mädanikule, hallitusele ja teistele biokahjuritele vastuvõtlik.

Mädanik tekib liigniiskuse tagajärjel – vead sademeveesüsteemis, puuduvad veelauad ja katteplekid, majale liiga lähedal kasvavad puud ja põõsad ning kerkinud pinnas. Et seda vältida, tuleb eemaldada kileja pinnaga pragunenud värv, kuhu alla sattunud niiskus ei saa välja kuivada. Kui vanad kahjustunud lauad tuleb siiski välja vahetada, võiksid need olla võimalikult originaalilähedased. Elvistu arvates on kõige parem võtta mõne lammutamisele kuuluva vana maja hästi säilinud laudis. Uued lauad võiks tellida näidise järgi. Kuusest või männist laudade paksus peaks olema vähemalt 25 mm.

Selleks et puitvooder säiliks, tuleb vältida puidu liigset märgumist. Ultraviolettkiirguse eest saab puitu kaitsta korrapäraselt värvikihti uuendades. Tagada tuleb ventileeritus, vett koguvad praod ja lõhed tuleb täita kitiga ning vajaduse korral tõrjuda puidukahjureid.

Looduslik abi

Naturaalseid materjale

Majatohtrist

•• Soojustamiseks linast ja kanepist soojustusmaterjal või rooplaat.

•• Tuuletõkkeks sobib bituumenpaber või -papp.

•• Katuse aluskatteks jõupaber ja punutud kile.

•• Seinad võiks krohvida nii seest kui ka väljast lubikrohviga ning siseruumides savikrohviga.

•• Seinakattematerjalina võiks kasutada näiteks pingupappi – papp, mis pannakse niiskelt seina ja tõmbub kuivades pingule ja siledaks. Seda saab värvida või tapeetida.