Õigesti valitud soojustusmaterjal tagab hoones normaalse sisekliima
Soojustusmaterjalide vale kasutamine võib rikkuda eluruumide sisekliima ja põhjustada konstruktsioonide niiskuskahjustusi.
Enne soojustuse paigaldamist võiks hoone termokaamera või distantstermomeetriga üle mõõta, et selgitada täpselt suuremad soojakao kohad. Mõõtmistulemustele tuginedes on võimalik koostada tunduvalt efektiivsem soojustusplaan.
Kivimaja seestpoolt soojustamine on riskantne tegevus, sest suure tõenäosusega tekib siis talvel seina külmale sisepinnale veeauru kondensaat. Läbi vettides kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama mitmesugused mikroobid ja bakterid.
Ehitusnormid lubavad eluruumide õhus talvel 25-45 protsenti relatiivset niiskust. Kui eluruumis tekib külma talveilmaga 60 protsenti relatiivset niiskust, leidub ukse- või aknaraamil kindlasti mõni madalama temperatuuriga punkt kuhu tekib kondensaat. Ilmade soojenedes võib neis kohtades leida hallitusseeni. Kui talvetingimustes on korteri õhu niiskus pidevalt üle 50 protsendi, siis peaks kohe tekkima küsimus: kust on selline kõrge õhu niiskuse sisaldus pärit? Tavatingimustes on korteris talvel õhuniiskust 30 protsendi lähedal. Kui aga vannitoas toimub näiteks väikelaste tõttu sagedane pesukuivatamine, on õhu relatiivne niiskus 10-15 protsenti kõrgem. Kui aga ventilatsioon ei tööta vajalikul tasemel võib õhu relatiivne niiskus ka ilma pesukuivatamiseta ülemääraseks tõusta.
Erinevalt kivimajadest võib puidust hoonet soojustada nii seest kui väljastpoolt, kuid ka siin peituvad teatud ohud. Kui puitmaja on väljastpoolt kaetud aurutõkkekilega, võib seestpoolt soojustamine samuti niiskuskahjustusteni viia.
Soojustusmaterjalide puhul on üldjuhul tihe materjal suurema soojusjuhtivusega. Mineraalvillade puhul esineb erandeid.
Mineraalvillad on head soojustusmaterjalid, kuid nende hulgast peab oskama valida õiget. Kui näiteks pööningulagedele sobivad väga kerged ehk väikese tihedusega mineraalvillad, siis seinte soojustamiseks kerget mineraalvilla ei soovita. Seina soojustamiseks tuleb eelistada villa mahumassiga üle 19 kg/m3. Kergem vill isoleerib reeglina küll paremini sooja, kuid samas võib hõreda villaga kaetud seina sees tekkida nn. korstnaefekt. Õhk hakkab tõusma mööda soojustuse sisekihti alt üles ja liikuma ülalt alla mööda selle väliskihti, hoone sisepinda tugevalt jahutades.
Soojustusmaterjalidest on mineraalvilla vastandiks saepuru, mille isolatsioonivõime on kolm korda halvem kui villal. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel kuivab saepurusse kogunenud niiskus jälle välja. Paraku kipub saepuru vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad.
Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded (lagi, põrand, seinad), küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna. Vajadusel ehituskonsultantidega nõu pidades. Majas, kus ehitades on arvestatud asjatundjate soovitusi, läheb piirdetarindite kaudu kaotsi 2-3 korda vähem soojust kui 10-15 aastat tagasi valminud hoonetes.
