Õiguskantsler avastas pensionireformist terve hulga õiguslikke vigu: Inimesi koheldakse ebavõrdselt

 (356)
Ülle Madise
Ülle MadiseFoto: Priit Simson

„Õiguskantsler ei ole kavandatava reformi vastu ega selle poolt, sest tegemist on poliitilise küsimusega, kuid annab seadusandjale märku põhiseaduslikkuse probleemidest, mis on teada ja mida ei ole lahendatud,” teatas õiguskantsler Ülle Madise riigikogu rahanduskomisjonile saadetud arvamuses.

Ta toob esile 37 punkti, mille poolest pensionireform kodanike õigusi riivab. Avaldame neist mõned olulisemad.

• Eelnõus antakse kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestele võimalus valida, kas jätkata kogumist või võtta pensioniks kogutud raha (sh riigi eraldatud sotsiaalmaks) enne pensioniea saabumist välja ning kasutada seda omal äranägemisel. Samaealistel inimestel, kes kohustusliku kogumispensioniga pole liitunud, ei ole võimalik nende töötasult tasutud sotsiaalmaksust 4% vabaks kasutamiseks kätte saada. Kui kohustusliku kogumispensioniga liitunud võtavad raha välja, on võrreldavate gruppide sotsiaalmaksukoormus tagasiulatuvalt erinev: II pensionisambaga mitteliitunud inimesed on kandnud suuremat sotsiaalset solidaarsuskohustust kui II sambaga liitunud inimesed, kes võtavad raha välja enne pensioniea saabumist. Seetõttu saavad II sambaga liitunud inimesed tagantjärele optimeeritava 4% sotsiaalmaksu ulatuses eelise võrreldes nendega, kelle sotsiaalmaksust 20% on pidevalt laekunud riikliku pensionikindlustuse süsteemi.

• Riigikogu avar kaalutlusõigus sotsiaalpoliitilistes küsimustes ei kehti seaduse tagasiulatuva muutmise kohta. Seadusele tagasiulatuva jõu andmist tuleb eraldi põhjendada ning selleks on vaja kaalukamaid argumente kui soov anda kohustusliku kogumispensioniga liitunutele rohkem vabadust pensioniraha üle otsustamiseks. Eelnõus ega selle seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on vaja pensionireform ellu viia tagasiulatuvalt, võimaldades seni kogutud raha (sh riigi eraldatud sotsiaalmaks) II pensionisambast välja võtta.

Seotud lood:

• Kui Riigikogu soovibki senist poliitikat muuta ning teha kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks, võib ta seda teha ka nii, et annab pärast reformiseaduse jõustumist inimestele võimaluse loobuda edaspidi kohustusliku kogumispensioni maksete tegemisest ning panustada üksnes I pensionisambasse.

• Ei ole põhjendatud, miks ainult üks osa inimestest saab õiguse kasutada nende töötasult makstud sotsiaalmaksust 4% enne pensioniiga ning teised jäävad sellest õigusest ilma. Asjaolu, et kohustusliku kogumispensioniga liitunu sotsiaalmaksust 4% oli suunatud pensionifondi, mitte riikliku pensionikindlustuse eelarvesse, ei õigusta otsust, et pensioni tarbeks kogutud maksuraha antakse ühele grupile vabalt kasutada. Vabaduse ise pensionivara investeerida annaks ka pensioni investeerimiskonto ning selle kasutamiseks ei ole inimestel vaja kogumissüsteemist väljuda. Võrreldavate gruppide ebavõrdsel kohtlemisel ei ole mõistlikku ega asjakohast põhjendust.

• Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma 01.07.2020, osaliselt ka varem (01.03.2020). Pensioni investeerimiskonto regulatsioon on kavandatud jõustuma 01.01.2021. Muudatuste kiireloomulisust ei ole põhjendatud.

• Seadus paneb ulatuslikke kohustusi ja toob kaasa lisakulusid fondivalitsejatele, Pensionikeskusele, kindlustusandjatele, kellel on vaja piisavalt aega muutunud õiguslikest reeglitest arusaamiseks ning nende ettevalmistamiseks ja rakendamiseks. Ettevalmistusteks on vaja aega ka riigiasutustel.

• Mitmed Riigikogu poole pöördunud osapooled (nt fondivalitsejad, Pensionikeskus), samuti riigiasutused on märkinud, et seaduse rakendamiseks antud aeg on ebapiisav. Uute lahenduste rakendamiseks on vaja mahukaid ja keerulisi IT-arendusi ning uusi IT-lahendusi tuleb katsetada, turuosaliste ja partnerite IT-süsteeme muuta ja need ühildada.

• Eelnõu ei reguleeri lähemalt pensionilepingute ülesütlemisega kaasnevate kulude katmist. Et kulusid mingil määral kompenseerida, on ette nähtud, et kindlustusandja ei pea alates 2021. aasta 1. jaanuarist jaotama pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele kasumit. Sellega jäetakse väljumiskulud sisuliselt mitte II sambast väljujate, vaid II sambasse jääjate kanda. See on ebaõiglane ning võib mõjutada pensionilepinguid üles ütlema ka selliseid inimesi, kes seda muidu ei teeks.

• Üldjuhul ei tohi ega saa seadusel olla seaduse jõustumiseelsele ajale tagasiulatuvat jõudu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on öelnud, et põhiseadus võimaldab tagasiulatuva jõuga seadust rakendada vaid rangetes piirides seaduste rakendamisest tekkinud õiguskonfliktide ületamiseks, kui ilma sätte tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte.

• Muudatus, mis annab õiguse öelda üles eluaegseid annuiteetlepinguid, on asjasse puutuvatele isikutele kahtlemata üllatuslik. Eluaegne pensionileping on oma olemuselt tähtajaline (surmani kestev) leping. Sellise lepingu sõlminud pooltel on eriti tugev ootus, et õigusloomega ei sekkuta väljakujunenud lepingulistesse suhetesse.

• Samuti võidakse riivata osakuomaniku õiguspärast ootust. Pensioniks raha koguvatel inimestel on tekkinud mõistlik ootus, et kui riik on loonud põhiseaduse §-s 28 sätestatud kohustuse täitmiseks (riigi abi vanaduspensioni eas) kohustusliku pensioniskeemi ning inimesed on pikka aega sellesse panustanud ning omandanud varalisi õigusi, siis riik ei muuda kergekäeliselt, tagasiulatuva mõjuga õiguslikku raamistikku, millele see süsteem toetub.

• Riigikogul on küll ulatuslik kaalumisõigus sotsiaalkindlustusskeemide ümberkujundamisel, kuid pelk soov kogumispensioni süsteemi reformida ei ole piisav, et õigustada seadusemuudatustele antavat tagasiulatuvat mõju ning võimaliku kahju tekitamist osakuomanikele.

• Eelnõuga ei ole välistatud, et fondivalitsejad võivad sattuda olukorda, kus nad ei suuda uute kohustuste täitmise tõttu täita neile teiste seadustega pandud piiranguid (nt hoolsuskohustus ja investeerimispiirangud). Samuti ei pruugi fondivalitsejal olla võimalik osakuomanikke võrdselt kohelda, sest osakute kiire tagasivõtmise olukorras ei pruugi see õnnestuda. Finantsinspektsioon on leidnud, et turuosalised võivad seista keerukate valikute ees, kus mõlemad valikud viiksid vastuoluni seadusega. Kuidas on sellises olukorras kaitstud pensionifondi osakuomanike huvid? Kirjeldatud olukord ei vasta ka õigusselguse ega õiguskindluse põhimõttele.