„Leian, et riigiettevõtete juhtimise põhiprobleem on ülemäärane politiseeritus ja vastutuse hajusus. Nõukogu liikmete vastutus peab olema üheselt selge nii neile endile, riigile kui avalikkusele ja nõukogu töö peab olema korraldatud nõnda, et seda vastutust saab õiglaselt ka kanda,“ kirjutas Madise.

Kuniks riigi osalusega äriühingute või riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmeid nimetab täidesaatev võim, vähendab selliste juriidiliste isikute nõukogu liikmeks olemine Madise hinnangul riigikogu liikme sõltumatust, see aga rikub võimude lahususe põhimõtet.

„Pole vahet, kas otsuse nimetada riigikogu liige nõukogusse langetab vabariigi valitsus, ministrid, ametnikud või ametnikest koosnev kolleegium, sest kõik need isikud on täidesaatva võimu osaks,“ lisas ta.

„Võimude lahususe põhimõtte riivet on õigustatud asjaoluga, et riigikogu liikmed on head eksperdid, kes panustavad sisuliselt äriühingu või sihtasutuse juhtimisse. Riigikogusse kuuluvad paljud oma valdkonna tippspetsialistid,“ nentis Madise.

„Siiski on Eestis peaaegu igas valdkonnas lisaks riigikogusse kuuluvatele ekspertidele ka teisi pädevaid isikuid. Samuti on võimalik nõukogu töösse kaasata rahvusvahelise taustaga eksperte. Seega ei ole Riigikogu liikmete nendesse nõukogudesse kuulumine vältimatu ning see asjaolu ei kaalu üles võimude lahususe põhimõtte riivet,“ jätkas ta.