Õiguskantsler : seadus piirab liialt ettevõtluskonto kasutaja õigust töötuskindlustushüvitisele
Töötuskindlustuse seadus piirab liialt ettevõtluskonto kasutaja õigust töötuskindlustushüvitisele ja on vastuolus omandipõhiõigusega, kirjutab õiguskantsler Ülle Madise riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas.
„Kuna riigikohus on juba tunnistanud sarnase regulatsiooni nn juhatuse liikmete töötuskindlustuse asjas põhiseadusvastaseks, pöördun otse riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ja palun komisjonil kaaluda seaduse muutmise eelnõu algatamist,“ kirjutas Madise, lisades, et kui komisjon leiab, et seadus on põhiseaduspärane, palub ta seda põhjendada.
Õiguskantsler ootab sotsiaalkomisjonilt vastust. hiljemalt 28. septembriks.
Madise märgib, et ettevõtluskonto loomisega on riik soovinud soosida mikroettevõtlust ja parandada mikroettevõtjate maksukohustuse täitmist. Konto kaudu võivad ettevõtlusega tegelda inimesed, kes soovivad oma kaupa või teenust müüa põhitegevusena, aga ka need, kes teevad seda oma põhitegevuse kõrvalt.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 (ELMS) järgi maksab ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalmaksu, tulumaksu ja kogumispensioni makset (kui ta on kogumispensioniga liitunud) iga kuu eest, mil tema ettevõtluskontole on laekunud tulu. Vastutasuks saab ta riigilt ravi-ja pensionikindlustuse ning vanemahüvitise.
„Töötuse vastu end ettevõtluskonto kaudu kindlustada ei saa. Sestap on mõistetav ka töötuskindlustuse seaduse säte, mille järgi pole selle seaduse mõttes kindlustatu isik, kes on teenuse osutaja või kauba müüja ELMS tähenduses.
Teisalt võib aga ettevõtluskonto omanik olla samal ajal hõivatud muu tegevusega, mis annab talle õiguse töötuskindlustusele: näiteks töötab ta töölepingu alusel, on tasunud nõutud ulatuses töötuskindlustusmakseid ning vastab muudele kindlustuse tingimustele,“ kirjutab Madise.
„Töö kaotanud inimese õigust töötuskindlustusele piirab aga seaduse § 6 lg 1 p 1, mille järgi on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt. Nimelt ei võeta inimest töötuna arvele, kui ta osutab teenust või müüb kaupa ELMS tähenduses,“ kirjutab Madise.
Kuna seadus ei seo töötuna arvelevõtmist tingimusega, et ettevõtluskonto pole aktiivses kasutuses, jääb inimene töötuskindlustushüvitisest ilma juba pelgalt seetõttu, et tal on ettevõtluskonto. Selleks et niisuguses olukorras töötuskindlustushüvitist saada, tuleks inimesel sulgeda ettevõtluskonto või võtta tagasi krediidiasutusele antud maksude riigile ülekandmise juhis. Tegu pole keerulise või kuluka protseduuriga. Ka ei too ettevõtluskonto taasavamine kaasa lisakulutusi, kuna konto avamine on tasuta.
„Samas on konto sulgemine tarbetu, sest selle kaudu saab riik hõlpsalt tuvastada, kas inimene on saanud töötuskindlustushüvitisega samaaegselt sissetulekut. Seega ei õigusta kõnealust hüvitise saamise piirangut ka kardetud kuritarvituste oht,“ kirjutab Madise.
Samuti töötab ettevõtluskonto sulgemine või maksude riigile ülekandmise juhise tagasivõtmine vastu ELMS eesmärgile parandada mikroettevõtjate maksukäitumist.
„Kui inimene on riigilt kindlustushüvitise saamiseks kord juba pidanud ettevõtluskontost loobuma, siis tõenäoliselt ei ole ta hiljem enam motiveeritud ettevõtluskontot uuesti kasutama ja selle kaudu riigile makse tasuma,“ kirjutab Madise.
