Selles küsimuses on õiguskantslerile poole pöördunud 20 füüsilist ja juriidilist isikut. Pärast põhjalikku analüüsi leiab õiguskantsler, et kehtiv regulatsioon ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte, ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega.

Justiitsministeerium juba analüüsib äriühingu juhatuse liikme õigust töötuskindlustushüvitisele Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2015–2019 tuleneva ülesandena. Seetõttu loodab õiguskantsler, et lahendus, mis aitab kaasa käesoleva ettepaneku täitmisele, töötatakse välja võimalikult kiiresti. Töötuskindlustusmakseid tasunud isikul on üldjuhul õigus saada sissetuleku kaotamise korral töötuskindlustushüvist.

Praegu ei laiene see õigus isikule, kes on põhitöö kõrval äriühingu juhatuse liige. Kuigi ta on end kindlustanud sissetuleku kaotuse vastu, st maksnud töötuskindlustusmakseid, ei saa ta end töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvist vaatamata sellele, et tal sissetulekut ei ole.

Töötuskindlustushüvitise saamiseks peaks ta oma ettevõtte likvideerima või selle juhatusest tagasi astuma. Selline ebavõrdne kohtlemine pelgalt äriühingu juhatusse kuulumise fakti tõttu on lisaks põhiseadusele vastuolus ka riigi eesmärgiga arendada väikeettevõtlust. Töötuskindlustuse süsteemi kuritarvitamist on võimalik vältida, mistõttu ei õigusta ka kuritarvituste risk taolist ebavõrdset kohtlemist.