Õiguskantsler: valitsuse rahaeraldis kirikutele oli põhiseadusega vastuolus

 (100)
Ülle Madise, Kohtla-Järve
Ülle Madise, Kohtla-JärveFoto: Jevgeni Kapov, Delfi

Detsembris täiendas valitsus omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra määrust punktiga, mis võimaldas eraldada vahendeid ka sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele. Õiguskantsler Ülle Madise leiab aga valitsusele saadetud kirjas, et muudatus on otseses vastuolus põhiseadusega. Pikk juriidiline argumentatsioon on kokku võetav sellega, et valitsus on võtnud endale õigused, mis tegelikult kuuluvad Riigikogule.

Määruse alusel otsustas valitsus detsembri lõpus eraldada tagastamatu toetusena Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) 1 153 556 eurot ja Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) 6 753 000 eurot. Korraldustes märgiti rahaeraldise põhjenduseks „sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks“. Toetuse kättesaamiseks peab EAÕK sõlmima lepingu siseministeeriumiga ja EELK rahandusministeeriumiga, seisab Madise kirjas.

12. detsembri esialgse määruse eelnõu kohaselt sooviti omandireformi reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus tagastatud sakraalehitiste säilitamiseks või taastamiseks. Selle eelnõu seletuskirjas põhjendati toetuse eraldamist sellega, et paljud sakraalehitised tagastati õigustatud subjektidele halvas seisundis, mistõttu peavad usuühendused tegema ehitiste säilitamiseks ja taastamiseks ülejõukäivaid kulutusi.

Seotud lood:

14. detsembril vastu võetud määruse eelnõu seletuskirja oli lisaks sakraalehitiste säilitamise ja taastamise vajadusele tekkinud aga ka punkt, mille kohaselt tuleb kirikutele heastada sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus. Seletuskirjas ei põhjendata aga, miks eelistatakse toetuse eraldamisel kirikuid ja milles üldse seisneb kirikutele sõja ja okupatsiooni käigus tekitatud ülekohus.

Mõlema eelnõu versiooni seletuskirjade kohaselt seondus probleem omandireformi ebasoovitavate järelmõjudega. Selliste mõjude kõrvaldamiseks ei võimaldanud kehtiv regulatsioon omandireformi reservfondi vahendeid kasutada. Samuti märgitakse mõlemas seletuskirjas, et omandireformi reservfondi vahendeid on mitmel juhul kasutatud kiireloomulise ja paindliku abinõuna kriisiolukorra lahendamiseks olukorras, kus tavapärane eelarveprotsess seda ei võimalda.

Vastuolu seadusega

Omandireformi reservfondi laekunud raha kasutamise täpsemate sihtotstarvete määramise õigus anti valitsusele 08.12.1999 vastu võetud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega. Seaduseelnõu seletuskirjast tulenevalt anti valitsusele õigus määrata reservfondi vahendite kasutamise detailsemad sihtotstarbed seaduses sätestatud sihtotstarvete raames. Valitsusel ei ole aga volitusi väljuda seadusandja kehtestatud piiridest.

Seadusandja pole lubanud valitsusel heastada sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut omandireformi aluste seaduse mõttes. Seaduse järgi on omandireformi üheks eesmärgiks omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine. Seadusest tuleneb, et omandiõiguse rikkumisega tekitatud ülekohut heastatakse kahel viisil - õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega või selle vara kompenseerimisega endisele omanikule või tema õigusjärglasele. Valitsusel pole õigust seadusele tuginedes otsustada ise, kellele ja millistel tingimustel omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut omandireformi reservfondi vahenditest heastada.