Õitsev ja lõhnav aas maja katusel


Paari viimase aastaga on Eestis haljastatud katuste pind kasvanud kümme korda.

Kõõlud kenal suvehommikul oma teise korruse aknal ja tunned imehead nõmm-liivatee lõhna. Õitsvad taimed on otse käeulatuses: kukeharjad, seesama nõmm-liivatee, sekka samblikke ja õhulisi kõrrelisi. See saab võimalikuks, kui oled oma kodule muru- ehk mätaskatuse rajanud.

Eesti ühe mainekaima murukatuste spetsialisti Pille Koorbergi sõnul saab kergmurukatuseid rajada mis tahes hoonele – vee lisakoormus on umbes 25–65 kg/m2.

Murukatus on moes

Säästliku arhitektuuri osana on haljastatud katused eriti populaarsed ·veitsis, Austrias ja Saksamaal. Ainuüksi Saksamaal on rohelise taimevaibaga kaetud kümneid miljoneid ruutmeetreid katusepinda. “Sealsel murukatusetööstusel läheb hästi, sellesse valdkonda on paigutatud palju raha, et vähendada sademevee käitluse kulusid. Roheline katus on järjest rohkem hinnatud isegi kivises New Yorgis, kus paljud on rajanud aia elumaja katusele,” lisab ta. Eestis on paari viimase aastaga haljasta-tud katuste pind kasvanud paarisajast ruutmeetrist paari tuhandeni.

Nüüdisaegseid murukatuseid on üldjoontes kahesuguseid: intensiivsed ja ekstensiivsed. Intensiivsed eeldavad “tüsedat” kasvukihti, ekstensiivsed aga eri pinnase ja puhverduskihiga õhukest katusekatet. Viimaste peamine eelis on kergus: nii saab lisatoestuseta haljastada valmis hooneid.

Kuidas murukatust rajada?

Murukatuse rajamiseks on ideaalne katusekalle kuni 10% – nii voolab vesi ära. Murukatust saab teha kuni 30% kalde korral – kuid sel juhul läheb asi kallimaks, sest teha tuleb lisakulutusi kasvupinnase paigalhoidmiseks jmt.

Aluskatus peab olema vettpidav, rohekatus tuleb korralikult isoleerida juuretõkkega ning katuse isoleerimisel tuleb olla hoolikas – vead vettpidava kihi paigaldamisel võivad kurjasti kätte maksta.

Katusehaljastuse puhul on olulised kõik kihid katuse poolt vaadatuna: juuri ja vett pidav kiht, dreenikiht, dreeni puhtana hoidev kiht (nt geotekstiil), vett salvestav kiht (nt mineraalvill), kasvupinnas ja haljastusekiht.

“Kui haljastusse on valitud sobivad taimed ning kõik vajaminevad kihid on kvaliteetsed ja hästi paigaldatud, siis võib öelda, et selline katus on igavene,” ütleb Koorberg.

Murukatuse haljastus kannatab vaid lühiajalist tallumist. Juhul kui katusel soovitakse pikalt ja pidevalt kõndida, tuleb selleks rajada spetsiaalsed käimisrajad või ehitada laudadest platvorm.

Parim aeg murukatuse taimestamiseks on mai, aga augusti lõpp ja septembri algus kõlbavad samuti.

Murukatuse materjalikuluks võib arvestada 200–350 kr/m2, lisaks taimestamise maksumus ja tööjõukulu. Kokku umbes 450–700 kr/m2. Hind sõltub Koorbergi sõnul suuresti katusekaldest ja haljastuse valikust.

Katusehaljastust on vaja regulaarselt kasta esimese paari kuu jooksul, kuivade ilmade korral iga päev vähemalt pool tundi. Haljastus talub lühiajalist läbikuivamist ja lühiajalist liigniiskust, aga kumbki variant pole pikalt hea.

Lisaks külvatud liikidele võib katusele ilmuda ka teisi liike, mis levivad tuule ja lindudega. Paar korda suve jooksul tuleks eemaldada katusematerjale lõhkuda võivad tugeva juurestikuga liigid. Murukatust pole vaja niita: kuna toitaineid on katusel piiratud koguses, ei saavuta ükski liik seal oma maksimaalset suurust.

Talvine lumi murukatusel on omaette ooper. Pikaajaline üle 30-sentimeetrine lumekiht küll kaitseb taimi liigse külma eest, samas aga piirab nende õhuga varustatust, seega võiks üleliigse lume katuselt eemaldada. Üle 20-kraadine pakane võib katmata haljastuse täiesti hävitada.

Mis taimed murukatusele sobivad?

•• Kõige levinumad katusetaimed on kukeharjalised, sest need suudavad lehtedes vett talletada ja neil on väikesed matte moodustavad juured.

•• Katusele sobivad harilik kukehari (kollased õied, õitseb intensiivselt juunis), valge kukehari (punakad lehed, valged õied, õitseb intensiivselt juulis), roomav kukehari (roosakad õied, õitseb juunis-juulis) ja kuuetine kukehari (kollased õied, õitseb juunis-juulis).

•• Hilissuvel lisavad katusele värvi (ja ka meeldivat aroomi!) liivateed – sobivaimad oleksid nõmm-liivatee ja paljalehine liivatee.

•• Eestis on vegetatsiooniperiood võrreldes Kesk-Euroopaga tunduvalt lühem ning seetõttu jääb ka meie katusehaljastus pisut kahvatumaks.

•• Katusele sobivad ka nelgilised (kartuusia nelk, nurmnelk, kivirik-kaljunelk), kellukalised, maranad, kuumaasikas, harilik raudrohi, karvane kadakkaer jmt.

Allikas: Pille Koorberg