Ojuland taganeb tax-free kaitsmisel

Eesti võib loobuda Euroopa Liiduga läbirääkimistel maksuvaba tax-free kaubanduse üleminekuaja nõudmisest, kui selgub, et liit ei soovi sellel teemal läbi rääkida.

“Ma ei tee siin suuri illusioone, sest ka eelmine valitsuskoalitsioon, võttes vastu üleminekuperioodi nõude otsuse, andis endale selgelt aru, et see on ebareaalne. Kuni tänaseni ei ole Euroopa Liit meile selles küsimuses isegi vastanud,” ütles Kristiina Ojuland Eesti Päevalehele.

Ministri sõnul on maksuvabastuse küsimus üks osa maksustamise peatükist, mis tuleks hiljemalt selle aasta esimesel poolel kinni panna. “See aga tähendab, et valitsus peab õige pea tegema poliitilise otsuse — kas jätkata kuue ja poole aastase üleminekuaja nõudmist või loobuda,” selgitas Ojuland.

Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Rene Treial on seisukohal, et nõudest loobumine ei ole otstarbekas. “Teema tuleb üleval hoida igal juhul, sest siis on võimalik ka midagi vastu küsida,” väitis ta.

“Me teame, et maksuvabastus on raskesti kaitstav, kuid selle peab tõstatama kui erakordse ebavõrduse näite tulevikus kolmnurgas Eesti–Soome–Rootsi, mis on Eesti kahjuks.”

Endise majandusministri Henrik Hololei sõnul on tax-free temaatika Euroopa Liidu jaoks omamoodi Pandora laeka avamine. “Meie jaoks on oluline leida mõistlik kompromiss, mis võimaldab meile terve konkurentsi Läänemerel,” ütles Hololei.

“Tax-free läbirääkimised on väga keerulised ja see, et oleme kogu aeg seda küsimust tõstatanud, on iseenesest väga õige.”

Tallinki tegevdirektor Kalev Järvelill on seisukohal, et tema firma suudab olukorrast välja tulla. “Tallink suunab osa laevu mujale, osa on võimalik müüa. On ka teisi võimalusi — nagu ühe liini alustamine Peterburi, mis ei ole küll Tallinnaga seotud,” ütles Järvelill. “Kindel on, et Tallinna–Helsingi liin kuivab kokku ja sellega seoses tekivad väga suured probleemid turismiga seotud äris.”

“Mis puudutab otseselt maksuvabade kaupade müügiga tegelevaid laevafirmasid, siis võib kaaluda riiklikku dotatsiooni maksmist, et vähendada piletihinna tõusu. See toetaks omakorda ka turismi,” leidis välisminister.

Eesti Turismifirmade Liidu tellitud uurimus näitab, et maksuvabastuse kaotamine võib hakata mõjutama Eesti riigieelarvet. “Lisaks potentsiaalsele maksutulude vähenemisele tekib vajadus leida vajalikud rahalised vahendid laevanduse ja lennunduse toetamiseks, töö kaotanud inimeste ümberõppeks, töötu abirahade maksmiseks ja muudeks vajadusteks,” öeldakse Ernst & Youngi läbiviidud uuringus.

Tallinna-Helsingi liinil opereerivad laevafirmad peavad pärast maksuvabastuse lõppemist maksma täiendavalt 0,47 miljardit krooni aastas käibe- ja aktsiisimaksu. Et neid kulusid kompenseerida, peavad nad tõstma piletite hindu vähemalt 77 protsenti, mis tooks kaasa reisijate arvu vähenemise vähemalt 30 protsenti.

Uuring lisab, et reisijate arv jääb Tallinna-Helsingi liinil aasta pärast maksuvaba kaubanduse kaotamist 15-40 protsendi piiridesse praegusest tasemest.

Maksuvaba kaubanduse kaotamise esmane kogukahju Eesti majandusele on suurusjärgus kolm kuni viis miljardit krooni aastas. 4,5 miljardi krooni tuleneb välisturistidega seotud kaupade ja teenuste müügitulude langusest ning pool miljardit riigi otseste tulude langusest laevafirmadelt.