Okk: Eesti Energia tuleb müüa

Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki sõnul on ebatõenäoline, et tulevikus jääb Eesti Energia omaette sõltumatuks ettevõtteks ja sajaprotsendiliselt riigi omandusse.

“Me käime nüüd muutunud olukorras üle kõik otsused, mis on alates 1998. aastat tehtud, et oma edasist tegevust kavandada,” ütles Okk kolmapäeval põlevkivienergeetika tulevikku käsitleval konverentsil ajakirjanikele. Oki sõnul saab otsuse Eesti Energia tuleviku suhtes langetada otseselt omanik ehk riik.

Hansapanga Grupi juhatuse esimehe Indrek Neivelti sõnul saaks müüa 34-49 protsenti kogu kompleksi või ka üksikute üksuste aktsiakapitalist finantsinvestoritele ning aktsiad noteerida börsil.

Lahkuva majandusministri Henrik Hololei sõnul on energeetiline ressurss majandusliku võimu oluline tegur ja lahutamatu osa teistest poliitikatest, nagu näiteks sotsiaal- ja välismajanduspoliitika.

Kui kaoks põlevkivienergeetika, muutuks Hololei sõnul Eesti majandus sõltuvaks imporditavast elektrist või muust energeetilisest ressursist. Samuti suureneks riigi jooksevkonto defitsiit, hinnad sõltuksid nafta ja gaasi maailmaturu hinnast ning kasvaks tööpuudus Ida-Virumaal.

Hololei möönis, et Euroopa Liit (EL) avab järk-järgult elektriturgu ning 2003. aastaks peaks elektriturg direktiivi järgi olema avatud 35 protsendi ulatuses. 2000. aasta lõpus oli Euroopa Liidu riikide sisemine elektriturg juba avatud 66 protsendi ulatuses.

Okk ütles, et elektrituru avamine on kahtlemata poliitiline otsus ning kui ELi ja Eesti eesmärgid on samad, siis siinne turg ka avaneb. Tema sõnul peaks aga olema selge, kui kiiresti ja milliste mudelitega turgu avada.

Eesti Gaasis töötav energeetikaspetsialist Arvi Hamburg ütles ETAle, et turu avanemisel saaks elektrit Baltimaade piirkonnas hakata müüma kõigil turgudel umbes 10 suuremat energiatootjat. “Tulevikus peab olema peale põlevkivienergeetika võimalik turul võrdsetel tingimustel olla ka teistel,” sõnas Hamburg.