Kuigi käesoleva aasta esimesel kvartalil oli Eestis toodetud kaupade ekspordikasv võrdlemisi tugev – nii jooksev- kui püsivhindades 8% - on kasv eelmise aasta kahekohaliste kasvunumbrite kõrval aeglustunud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kolmveerand ekspordikasvust tuli neljast kaubagrupist - puittoodetest, elektriseadmetest (sealhulgas mobiilsideseadmetest), erinevatest masinatest ja seadmetest (peamiselt müügiautomaadid) ning mööblist (peamiselt kokkupandavatest puitehitistest).
Kõige suurem mõju oli ekspordil USAsse
Kõige enam suurenes eksport USA-sse, seda peamiselt mobiilsideseadmete väljaveo toel. USA osakaal esimese kvartali ekspordikasvus oli lausa 81%, samal ajal kui EL-i liikmesriikide osakaal oli 35%. Seega mõjutas USA ja sinna eksporditavad mobiilsideseadmed Eesti kaupade ekspordikasvu väga tugevasti.
EL-s suurenes Eestis toodetud kaupade eksport kõige enam Taani, Hispaaniasse ja Soome. Enim vähenes EL-s aga Rootsi, Suurbritannia ja Hollandi suunaline eksport. Rootsi eksporti mõjutas peamiselt mobiilsideseadmete, Suurbritanniasse ja Hollandisse aga õlitoodete väljaveo vähenemine - seega, ekspordilangus nendesse riikidesse ei olnud laiapõhjaline.
Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordikasv on aeglustunud
Eesti tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused lähikuudeks on sel aastal järsult halvenenud. Samuti on jätkanud halvenemist nende ootused eksporditellimuste kohta. Eesti suuremate Euroopa kaubanduspartnerite kaupade impordikasv on sel aastal aeglustunud.
Kui Soome kaupade impordikasvu aeglustumine on toimunud järk-järgult juba pikemat aega, siis Rootsi ja Läti kaupade impordikasv on viimastel kuudel järsult allapoole liikunud. Ka Saksamaa impordikasv on aeglustunud.
Sel aastal prognoosime me nende riikide majanduskasvu aeglustumist. Kuigi USA majanduskasv oli veel esimeses kvartalist üle ootuste tugev, peaks ka selle suurriigi majanduskasv käesoleval aastal kokkuvõttes aeglasem, kui möödunud aastal, tulema.
USA ja Hiina kaubanduskonflikti eskaleerumine halvendab ka Eesti ekspordi väljavaateid
Kuigi maailma kaubandusmahu kasv on sel aastal langusesse läinud, näitavad tooraine- ja konteinervedude mahud paranemist. Samas on suureks ohuks maailmakaubandusele täna USA ja Hiina kaubanduskonflikti eskaleerumine.
Maailmakaubanduse halvenemine mõjutab teatud viivitusega, läbi meie kaubanduspartnerite, ka Eesti eksporti ja majandust. Näiteks andis kaupade eksport eelmisel aastal Eesti jooksevhindades SKP-sse hinnanguliselt kolmandiku.
Ekspordist aeglasem impordikasv andis positiivse panuse majanduskasvu
Koos ekspordikasvu aeglustumisega, on Eestis sel aastal aeglustunud ka kaupade impordikasv. Esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport aastases võrdluses 4%. Oluline osa impordist kasutatakse tootmissisenditena ning kuna ekspordiosakaal on majanduses väga suur, siis liiguvadki ekspordi- ja impordikasvud sarnaselt.
Eriti järsult aeglustuski esimeses kvartalis nende kaupade impordikasv, mida kasutatakse tootmissisenditena. Kuna eksport kasvas impordist kiiremini, mõjutas see positiivselt Eesti majanduskasvu.
