Itaalia meedias on juba käivitunud arutelu „rikkusemaksu“ üle, kirjutab Bloomberg.

Erinevalt maksust ei minda otseselt Itaalia eraisikute rahakoti kallale.

„Selle asemel, et Euroopa fond ostaks Itaalia võlakirju, mis on kaudselt rahastatud Euroopa makusmaksjate poolt peaks Itaalia looma oma riikliku fondi,“ kirjutas Wendorff Frankfurter Allgemeine Zeitungis. „See fond ostaks ära Itaalia riigivõlakirjad.“

Itaalia valitsuse võlakirjade ostmiseks peaks raha tulema „solidaarsusvõlakirjade“ väljalaskmisest, mille ostmine on sunduslik Itaalia eraisikutele. Nad peavad näiteks 20 protsenti oma varadest panema sellistesse solidaarsusvõlakirjadesse. Nii saaks ligi poole Itaalia valitsuse võlakirjadest konverteerida solidaarsusvõlakirjadeks.

Bundesbanki pressiesindaja ütles, et tegemist on Wendorffi isikliku soologa, mitte keskpanga vaatega.

Rooma pääses reedel napilt riigi krediidireitingu teisest langetusest nädala jooksul. S&P langetas vaid reitinguväljavaadet reitingu asemel. Itaalia, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank on nugade peal, kuna Itaalia kavatseb vilistada EL reeglitele ja suurendada riigi kulutusi. Itaalia peaminister Giuseppe Conte lausus kolmapäeval. et mingit plaani B eelarve osas pole.

Itaalia pole vaene maa, kes vajaks võlakergendust, argumenteeris Wendorff. Itaalia valitsuse plaanid näitavad, et Euroopa põhimõtted on mõttetud, mis takistab Euroopa solidaarsuse suurendamist ja võlakoorma jagamist. Sellise Münchauseni trikiga pandaks Itaalia valijad maksma kinni riigivõlga.

„Itaalia valijad muutuvad otseselt Itaalia probleemi lahendamisel osalisteks, olenedes nende varanduslikust seisust,“ kirjutas ta. „See tugevdaks tulevikus usaldust range eelarvepoliitika vastu. Lõpuks lahendataks rahvuslikud probleemid itaallaste solidaarsuse vormis.“