OLAVI KÄRSNA: Asutus eraisik
Nende kahe mehe esimene raamat kandis pealkirja ?Maagia struktuur?. See päris mahukas teos lahkab põhjalikult nähtust, mille kohta vanad eestlased ütlesid: mis meelel, see keelel. Inimene ei lase üle huulte ühtki sõna niisama juhuslikult. Ingliskeelsete rahvaste, eriti ameeriklaste poolt alatasa kasutatav väljend ?ma ei mõelnud seda nii? on tegelikult puhas jama.
Teema edasiarendus: kuni ei suudeta asjast vabalt õigete sõnadega rääkida, pole juuste all selle koha pealt kõik selge. Puutun alatasa kokku ettevõtjate ja nende raamatupidajatega, kes ütlevad firma ja mõtlevad FIE, või siis teatavad, et olen osaühing. Üks nõukaaegse suure ettevõtte raamatupidaja ütles oma FIE-st tööandja kohta koguni peadirektor.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodusaidil on võimalus tellida endale e-postiga teateid muudatustest soovitud teemaga leheküljel. Iseenesest tore käik ametnike poolt. E-teadete saajate registreerimisankeedis on aga lahter nimega ?asutus?, mille kohta on täitmisjuhendis öeldud: ?asutuse? kasti võib vastavalt kirjutada ka eraisik, pensionär, üliõpilane, FIE jne.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel on jällegi konsultantide registreerimisel ankeedis kohustuslikuks täitmiseks lahter ?konsultatsioonifirma nimi?, kuhu telefonitsi soovitati mul kirjutada FIE, sest paljud olevat sedamoodi teinud. No ei tee.
Oleks nagu naljakas, aga ei ole ka. Kellegi maailmapildist nendes asutustes annab selline keelekasutus hea ettekujutuse. Iseasi, kes need inimesed seal nimeliselt ja ametikohaliselt on. Aga kuna tegemist on ametliku kodulehega, siis võib öelda, et nii sellega neil seal ongi. Asutus eraisik ? kas pole lahe?
