Olematu inflatsioon sunnib laenuvõtjad kogu raha tagasi maksma

 (8)
Kaubandus - inimesed harjuvad eurodega
Kaubandus - inimesed harjuvad eurodegaFoto: Ilmar Saabas

Eelmisest aastast peavad Balti riikide pered oma majandusotsustes esmakordselt arvestama nullilähedase või isegi negatiivse tarbijahindade muutusega ning hinnakasvu peatumine avaldab mõju ka laenusaajate olukorrale, tõdetakse SEB uues Balti leibkondade majandusanalüüsis.

Hinnakasvu peatumine avaldab mõju ka laenusaajate olukorrale. Kuna 2000ndatel ületas inflatsioonimäär kodulaenude intressimäära, siis pered tegelikult laenude eest intressi ei tasunud. Tarbijahindade kiire kasvu tõttu vähenes pidevalt nii laenukohustuse tegelik suurus kui ka laenumaksete väärtus.

Näiteks 2000. aasta lõpus laenatud 100 euro ostujõud oli tarbijahindade muutust arvestades 2014. aasta lõpus Lätis vaid 55 eurot, Eestis 58 eurot ja Leedus 68 eurot, mis tähendab, et tagasi tuleb maksta oluliselt vähem, kui tegelikult laenati. Kiire inflatsioon 2000ndatel muutis laenamise atraktiivseks, sest koos hindade kasvuga kasvasid ka palgad.

2015. aastal ei saa laenajajad enam oma laenukohustuse tegeliku suuruse vähenemisega arvestada, sest muutumatute või isegi langevate hindade puhul tuleb tegelikult tagasi maksta kogu laenatud summa, st laenumakseteks kuluva raha ostujõud on isegi suurem kui oli samal summal laenu võtmise hetkel.

„Madal inflatsioon peaks meid laenuvõtmise suhtes ettevaatlikumaks muutma. Samas, kuna ka majanduslik ebakindlus on väiksem, on praegused madalad nominaalsed intressimäärad potentsiaalsetele laenuvõtjatele atraktiivsemad kui olid kõrged intressimäärad kõrge inflatsiooni puhul isegi olukorras, kus raha ostujõu muutust arvestades olid reaalintressimäärad negatiivsed,“ kommenteeris SEB finantsekspert Triin Messimas.

Kõrge inflatsioon suurendab perede majanduslikku ebakindlust, mõjutades enim väikese sissetulekuga perede majanduslikku toimetulekut, sest esmatarbekaupade hinnad tõusevad keskmisest rohkem. Kuigi keskmine nominaalpalga kasv ületas nii kriisi eel kui ka varsti pärast kriisi inflatsioonimäära, ei olnud erinevates majandussektorites ja erinevate oskustega töötajate tegelik palgamuutus võrdne.