Olemegi viie rikkama seas. Uuringust selgub, et priiskame reisides võrdselt rikaste riikide inimestega
Londonis asutatud idufirma analüüsis 1. juuni - 20. augusti andmeid selle kohta, kui palju läks sel suvel Euroopa elanikel raha lendudele, samuti majutusele, transpordile, söögile ja joogile võõrsil. Nende andmete kohaselt kulutasid eestlased reiside peale kolmest Baltimaast kõige rohkem ja jõudsid kogunisti Euroopa üldise esiviisiku hulka.
Lendude osas esimeste seas
Selgus, et Balti riikide seast maksid tänavu suvel lendude eest kõige kallimat hinda eestlased. Välismaale reisijad tasusid sel suvel lennupiletite eest keskmiselt 402 eurot, mis viib nad kõige kallimalt lennanud eurooplaste esiviisikusse. Naabrid lätlased maksid lendamise eest keskmiselt 401 eurot ja leedulased 334 eurot. Kogu Euroopas kulutasid leedulastest vähem vaid poolakad - keskmiselt 318 eurot. Kõige rohkem kulus Euroopa lõikes tänavu suvel keskmiselt raha norrakatel ja soomlastel - esimesed käisid lendude eest välja 484 eurot ja teised 443 eurot.
Söök ja jook
Kõik me tahame end puhkuse ajal hellitada, seega pole ime, et söögist ja joogist saab välismaal viibides sageli üks peamisi kuluartikleid. Selles vallas lubasid endale eurooplastest kõige enam šveitslased - üks šveitslane sõi ja jõi sel suvel puhates keskmiselt 283 euro eest. Neile järgnevad kohe britid, kes tarbisid 259 euro väärtuses. Baltimaadest panustasid toitlustusse kõige rohkem eestlased - keskmiselt 222 eurot inimese kohta. Lätlased nautisid võõramaa kööki ligikaudu 136 euro eest ja leedulased umbes 129 euro eest. Euroopa kõige säästlikumad on siinkohal jällegi poolakad, kellel piisas võõrsil söögi ja joogi jaoks keskmiselt 100 eurost.
Transpordis teine koht
Kõikide Euroopa riikide andmeid hinnates selgus, et kõige rohkem kulutasid välismaal transpordile šveitslased - keskmiselt 105 eurot inimese kohta. Teisele kohale tulid eestlased, kelle sõidukulud olid keskmiselt 90 eurot. Lätlastel kulus võõrsil transpordile keskmiselt 60 eurot ja leedulased said Balti riikide hulgast taas hakkama kõige vähema - 55 euroga. Leedulastest odavamalt said transpordi osas läbi üksnes horvaadid, kellel läks selle peale ligikaudu 53 eurot.
Majutus
Näib, et eurooplastest väärtustavad enim mugavat elu reisi ajal Šveitsi turistid, kes pühendasid selleks tänavu suvel keskmiselt 300 eurot inimese kohta. Kõige säästlikumalt tulid sellest katsumusest välja leedulased, kes leidsid reisides öömaja keskmiselt vaid 76 euro eest. Lätlastel läks selle peale keskmiselt 126 ja eestlastel 151 eurot inimese kohta.
Üldised kulud
Eestlased sattusid tänavu suvel kõikides kulukategooriates viie kõige enam kulutanud rahvuse hulka. Reisikulude põhiartiklite kokkuliitmisel nähtub, et ühel eestlasel läks reisi peale keskmiselt 704 eurot, mis on Balti riikide seas suurim summa. Kõige kallimat hinda reisimise eest maksid tänavu suvel šveitslased - keskmiselt 1114 eurot inimese kohta. Euroopa kõige säästlikumad reisijad olid leedulased, kes said hakkama ligikaudu 518 euroga. Lätlased jäid nii Baltimaade kui ka üldiselt Euroopa riikide pingereas keskele, nemad kulutasid reisimisele umbes 597 eurot inimese kohta.
Mis on Revolut?
Revolut alustas tegevust 2015. a juulis, mil esitles maailmale ambitsioonikat eesmärki reformida pangandussektorit. Revoluti kliendid võivad mobiilirakenduse abil kõigest minutiga avada arvelduskonto, kulutada lisamaksuta raha 150-s valuutas üle kogu maailma, hoida ja käsutada rakenduses üheaegselt kuni 25 valuutat ning vahetada neid reaalse - pankadevahelise - valuutakursiga.
Vähem kui kolme aasta eest Londonis loodud ettevõttel on kogu Euroopas juba 2,5 mln kasutajat, kes on teinud üle 100 mln operatsiooni, mille koguväärtus küündib tänasel päeval juba 16 mld USA dollarini. Maailma üks kiirema kasvuga fintech-idufirmasid on saanud juba 336 mln USA dollarit sellistelt investeerijatelt nagu Index Ventures, Ribbit Capital, Balderton Capital ja DST Global.
