Olerex aktsiisitõusu plaani mõjust: bensiini liiter hakkab maksma 1,70 eurot, tõusevad toiduainete ja teenuste hinnad
Nimelt selgub valitsuse kulukokkulepete katteallikate tabelist et nad plaanivad kütuseaktsiisi tõsta rohkem kui eelmisel nädalal kardeti.
Kui eelmisel nädalal oli jutt, et järgmisel aastal tõuseb see 10 protsenti ning edasi 5 protsenti aastas, siis tegelikult kerkib juba järgmisest aastast diislikütuse aktsiis 14 protsendi võrra ja sealt edasi igal aastal veel 10 protsenti. Bensiini aktsiis kerkib järgneval neljal aastal 10 protsenti aastas.
„Lugesin seda hullumeelset plaani. Valitsus on vist aru kaotanud. Kuna Reformierakond juhtis neid koalitsiooniläbirääkimisi, siis nemad eesotsas Peaminister Rõivasega ka vastutavad tagajärgede eest,“ kommenteeris Vaht Ärilehele.
Selge on Vahti sõnul see, et valijad sellist volitust valimistel poliitikutele ei andnud. „See on selge valijate petmine ning valijad mäletavad seda veel pikka aega. Säärase aktsiisitõusuplaaniga liitume me Euroopa Liidu riikide rikaste klubiga, kuid ostujõu poolest oleme vaeseimate riikide hulgas,“ leidis Vaht.
„Uus reaalsus on see, et bensiini liiter hakkab visadusliidu plaani järgi maksma 1,70 eurot. Tõusevad toiduainete, kaupade ja teenuste hinnad, mis lööb valusalt vähekindlustatud ja lasterikaste perede pihta,“ maalis Vaht tulevikust tumeda pildi.
„Rõivas räägib, et keskkonnale kahjuliku kütuse maksustamine on selge valik. Sellist lausekonstruktsiooni kasutatakse eeskätt seetõttu, et õigustada oma rumalaid plaane,“ märkis ta.
Olerex müüb tema sõnul bensiini, mille hulgas on 5 protsenti etanooli keskkonnasäästmise eesmärgil. Euroopa Liidus on kokku lepitud vähendada õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka. Selle saavutamiseks on eesmärgiks seatud suurendada taastuvenergia osakaalu transpordis kasutatavas kütuses kuni 10 protsenti aastaks 2020.
„Kui Eesti valitsus eesotsas peaminister Rõivasega räägib täna sellest, et kahjuliku kütuse maksustamine on selge valik, siis tuletaks meelde, et sama peaministri juhtimisel otsustas eelmine valitsus möödunud aastal riigikokku saadetud vedelkütuse seadusest biokütuse kohustuse välja võtta,“ lisas Vaht. „Kuivõrd biokütus ei suurenda kasvuhoonegaaside hulka ning see ei ole keskkonnale kahjulik, siis miks tuleb biokütuse osa pealt kütuseaktsiisi tasuda?“
Antud olukorras on Vahti hinnangul tegemist teadliku hämamisega. „Lisaks soovitab peaminister vahetada olemasolev auto säästlikuma auto vastu. Kas peaminister annab isiklikult Eesti rahvale selleks raha? Kas peaminister annab rahvale selleks eeskuju, kui ise vahetab oma vana Audi A8 uue vastu. Ehk peaks peaminister samuti hankima keskkonnasäästlikuma auto?,“ ei hoia Vaht kriitikaga peaministri suunal tagasi.
