Arvamus, nagu oleks viiesendine diislikütuse hinnatõus vähetähtis ning et olukorda on üle dramatiseeritud, on läbinisti väär. Suured vedajad vahetavad kütusepartnerit ka ühesendise erinevuse korral, kinnitab ta.

Rahandusministeeriumi avaldatud kolmikliidu koalitsioonileppe Exceli tabeli kohaselt peaks kütuseaktsiisitõus tooma riigieelarvesse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt 371,6 miljonit eurot aktsiisitulu. Analüüsimata on vahti sõnul aga pikamaa-autode ehk rahvusvahelise transpordisektori mõju kütuse tarbimise vähenemisele Eestis.

2014. aastal tarbiti Eestis kokku 760 miljonit liitrit diislikütust, millest 69% ehk 524,4 miljonit liitrit tarbiti statistikaameti andmetel transpordisektoris, s.h. ka tarbimine rahvusvahelisel kaubaveol. Arvestades pikamaa-autode tarbimise kolimist naaberriikidesse ning eeldades, et selle tulemusel väheneb transpordisektori diislikütuse tarbimine tuleval aastal 20% (Õliühingu andmetel) ning järgnevatel aastatel täiendavalt 2-3% aastas, tähendab see transpordisektori tarbimise langust kokku 136 mln. liitri võrra. Lisaks transpordisektori kütuste tarbimise langusele aastatel 2016-2019 võib samal perioodil eeldada ka eratarbimise langust 2-3% aastas. Kõrgematest kütuseaktsiisimääradest ning seega kõrgematest kütusehindadest tulenevalt võib aastatel 2018-2019 eratarbimine aga veelgi väheneda, mida ei ole arvestatud. Kogu diislikütuse tarbimine võib seega järgmise nelja aasta jooksul väheneda 145 miljoni liitri võrra.

Bensiini osas oli tarbimine möödunud aastal 322 miljonit liitrit, millest 24% ehk 77,3 miljonit liitrit tarbiti statistikaameti andmetel transpordisektoris ning 76% ehk 244,7 miljonit liitrit moodustas eratarbimine. Tuleb arvestada, et kogu maailmas on bensiini tarbimine langustrendis ja nii ka Eestis. Aastatel 2008-2013 vähenes bensiini tarbimine Eestis iga-aastaselt 3,6-7,9% ning 2014. aastal 1,2% võrra. Arvestades bensiini edasiseks tarbimise languseks tagasihoidlikult 3% aastas (kütuseaktsiisitõusu mõju siinjuures arvestamata), tähendaks see järgneva nelja aasta tarbimise languseks 37 miljonit liitrit. Võrdluseks olgu toodud, et alates 2007. aastast on bensiini tarbimine langenud tänaseks kokku 30% ehk 133,7 miljoni liitri võrra.

Kütuseaktsiiside tõstmisest tingitud tarbimise naaberriikidesse kolimise ning tarbimise languse tulemusel võib 2019. aastal diislikütuse ja bensiini tarbimiseks kujuneda kokku 900 miljonit liitrit tänase 1082 miljoni liitri asemel. Statistikaameti andmetel oli kütuste tarbimine sellisel tasemel viimati aastatel 2003-2005.

Rahandusministeeriumi avaldatud Exceli tabelit analüüsides nähtub, et valitsus on tarbimise languse mõjuga küll arvestanud, kuid on teinud seda väga tagasihoidlikult. Exceli tabelis toodud kütuseaktsiisitulude tagasiarvutamisel kütusetarbimisele, kasutades selleks planeeritud aktsiisimäärasid, nähtub, et arvestatud on tarbimise langusega 2-3% ning 2019. aastal 6%. Seega valitsus on küll püüdnud tarbimise langust hinnata, kuid on võimalikku langust pigem alahinnanud.

Vastavalt eeltoodule saab hinnata, et järgneva nelja aasta jooksul laekub riigieelarvesse kolmikliidu poolt planeeritud 371,6 miljoni euro asemel 219,4 miljonit eurot, mis tähendab, et riigieelarvesse tekib 152,2 miljoni euro suurune auk. Sellest tulenevalt on reaalne oht, et valitsuse antud lubadused jäävad katteallikate puuduse tõttu tegelikkuses täitmata. Lubaduste mittetäitmisest olulisem on aga kütuseaktsiisitõusuga majandusele tervikuna tekitatud kahju ning toiduainete, kaupade ja teenuste hinnatõus.

Üheks kolmikliidu lubaduseks on alandada ettevõtete sotsiaalmaksu 1% võrra. See on Reformierakonna üks peamisi lubadusi, mis on kütuseaktsiisiplaani üks peapõhjuseid. Transpordiettevõtete näitel on lihtne välja arvutada, et 1% sotsiaalmaksu langetamist annab 20 pikamaa-autoga ettevõttele täiendavat kokkuhoidu 5000 eurot aastas. Kütusekulu poole pealt aga nähtub, et kütuseaktsiisi tõstmine kasvatab 700 000 liitrise diislikütuse tarbimisega ettevõtte kulusid 38 000 – 47 000 euro võrra aastas. On selge, et selline rahvusvaheline transpordi ettevõte hakkab Eesti asemel tankima naaberriikides, kus kütus on odavam.

Kütuseaktsiisitõstmisega suureneb keskmise tarbija kütusekulu aastas 260 – 370 euro võrra, kuid erinevate toetustega antakse vastu vähem. Ekslik on valitsuse arvutus, mille kohaselt elanike sissetulekud sotsiaalmaksu langetamisel suurenevad.

Veelkord tuleb rõhutada, et konkurents rahvusvaheliste vedajate tankimiste pärast on ülitihe ning vähemalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola käituvad siin ühise turuna. Arvamus, nagu oleks viiesendine diislikütuse hinnatõus vähetähtis ning et olukorda on üle dramatiseeritud, on läbinisti väär. Suured vedajad vahetavad kütusepartnerit ka ühesendise erinevuse korral.