Olerex: riigil jääb kütuseaktsiisi tõttu sel aastal saamata 35 miljonit eurot

 (39)
Lisatud rahandusministeeriumi kommentaar!
Olerexi pressikonverents
Olerexi pressikonverentsFoto: Julia-Maria Linna

„Aktsiisiseeme pandi mulda ja loodeti suurt kasvu, aga tulud läksid hoopis Lätti, Leetu ja Poola,“ teatas Olerexi kütuse sisseostujuht Alan Vaht, esitledes tänasel pressikonverentsil kütuseaktsiisi mõju kohta tehtud arvutusi.

Vaht leidis EMTA ja AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri andmeid uurides, et diislikütuse tarbimise langus on mai-juuni andmetel olnud 11-13%, mis tähendab ligi 8-10 miljoni liitrist vähenemist kuus. Läti diislitarbimine on kuue kuu jooksul aga tõusnud 12,4% ehk umbes 6,4 miljonit liitrit kuus. Ülejäänud 1,6-3,6 miljonit liitrit on tema oletuste kohaselt liikunud tõenäoliselt Leetu ja Poola.

Koalitsioonileppes loodeti kütuseaktsiisiga 2019. aastaks saavutada kokku 134,8 miljonit eurot tulu. Selle aasta statistika seab prognoosi aga suure kahtluse alla. Kuigi 2016 veebruari kütuseaktsiisi ülelaekumine aitas kaotusi kuni augustini peita, on september seniste andmete järgi nüüd esimene kuu, mil riigieelarve jõuab miinusesse.

Suvekuude järgi prognoosides vajub kütuseaktsiisi laekumine aasta lõpuks 5,4%, ehk 25 miljoni eurot võrra. Lisaks jääb riigil saamata 10 miljoni euro väärtuses käibemaksu. Ühest küljest on laekumine selle ennustuse järgi siiski 21 miljonit eurot rohkem kui mullu, kuid Alan Vahti sõnul on saadud tuludest olulisem hoopis majandusele tehtud kahju.
Tõepoolest, majanduskasv langes Statistikaameti andmeil 2016 I kvartalis 1,7% pealt II kvartali 0,6% peale.

Seotud lood:

Alan Vahti hinnangul on aktsiisitõusu jätkumise tagajärjed sünged: kütusehinnad võrdsustuvad Soomega, Läti ja Leeduga tekib umbes 25 senti/l hinnavahe, kütusetarbimine väheneb täiendavalt 10-15%, kütusefirmad hakkavad (senisest enam) panustama Läti, Leedu ja Poola turule, konkurentsivõime naaberriikidega väheneb veelgi, kütuseaktsiisi laekub ligikaudu 454 miljonit eurot, mis on 46 miljonit vähem kui koalitsioonileppes ette nähtud.

Järgneb rahandusministeeriumi kommentaar:

Kütuseaktsiisi laekumine siiski kasvab, mida näitavad ka numbrid. Aktsiisi laekus 7 kuuga 14,4 % rohkem võrreldes eelmise aastaga (v.e.a), bensiini kogused on poole aastaga kasvanud 3,7% v.e.a, diislikütuse deklareerimine on poole aastaga kasvanud 8,8% v.e.a ning raske kütteõli poolaasta deklareerimine on kaks korda kõrgem eelmisest aastast. Transpordiettevõtted tankisid lähiriikides (eeskätt Poolas) juba enne aktsiisimäärade tõusu, kus diislikütus on olnud ja jääb soodsamaks, kui Eestis. Lätis tankimine on mõjutanud meie laekumisi marginaalselt. Septembrikuu algul on meil olemas 2016. aasta esimese poolaasta laekumiste tulemused, millest on näha ka juba kütuse varude konkreetsem mõju. Jälgime maailmaturul ja Eesti majanduses toimuvat tähelepanelikult.

Kütuseaktsiisi laekumine:
2014: 404,5 miljonit eurot
2015: 432 miljonit eurot
2016 (prognoos): 481 miljonit eurot
Prognoosi järgi moodustab kütuseaktsiis 5,5 protsenti kõigist riigieelarve tuludest (8,74 miljardit eurot).

Kütuseaktsiisi laekumine esimesel poolaastal, miljonit eurot:
2014 192,9
2015 205,0
2016 238,7