Olerexi juhatuse liige: valitsus saeb oksa enda istumise all
Lisaks kütuseettevõtetele on valitsusele püüdnud aru pähe panna endised peaministrid, majandusanalüütikud, erakonnakaaslased ning erinevate majandussektorite ettevõtted. Kurb on tõdeda, et valitsus ei saa tasuta jagatud soovitustest aru või kui aru saadaksegi, siis ei soovita arusaamist välja näidata. Visa sihikindlusega soovitakse majanduse arengule halba ning tõmmatakse plokkpidurit. Kõige selle taga on valitsust juhtiv Reformierakond, kelle liikmed on samuti olnud kriitilised erakonna juhatuse ja tagatoa tegevuse üle.
2019. a. kütuseaktsiisitõusu ärajätmine ei ole mingiks lahenduseks. Samuti ei oleks lahenduseks ka kahe varasema aasta kütuseaktsiisitõusu ärajätmine. Ainsaks mõistlikuks lahenduseks oleks jätta ära kogu planeeritav kütuseaktsiisitõus. Heaks näiteks on 20 pikamaa-autoga transpordiettevõte, kes tarbib aastas 700 000 liitrit diislikütust. Järgmise aasta kütuseaktsiisitõus tõstab sellise ettevõtte kütusekulusid enam kui 38 tuhande euro võrra ning kolme aasta peale kokku üle 200 000 euro. Miks peaks sellise ettevõtte Euroopa riikide vahet võitvad pikamaa-autod tankima kallima hinnaga kütust Eestis? Arvestades, et transpordisektori osa diislikütuse lõpptarbimises moodustab 69%, millest suure osa tarbivad pikamaa-autod, väheneb diislikütuse tarbimine juba 2016. aasta jaanuaris 20%.
Diislikütuseaktsiis on meil juba täna Baltikumi kõrgeim. Nimelt on Eesti tänane diisliaktsiis Läti ja Leedu aktsiisidest vastavalt 18% ja 19% kõrgem. Poolaga võrreldes on diisliaktsiis Eestis 13% kõrgem. Vaatamata Eesti tänasele kõrgemale diisliaktsiisile ei ole naaberriigid oma aktsiise tõstma asunud, mistõttu tuleks valitsusel täna hoopiski kaaluda diisliaktsiisi langetamist tagamaks võrdne konkurents naaberriikidega.
Veelkord tuleb rõhutada, et konkurents rahvusvaheliste vedajate tankimise pärast on ülitihe ning vähemalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola käituvad ühise turuna. Valitsuse aktsiisiplaan sunnib pikamaa-autosid tankima naaberriikides. Diislikütuse müük Eestis väheneb ning 4-aastases plaanis võib riigieelarvesse laekuda planeeritust 150 miljonit eurot vähem aktsiisitulusid. Valitsus on öelnud, et kütuseaktsiisi tõstmine ei ole kivisse raiutud ning et vajadusel vaadatakse paari aasta pärast asjad üle ning kui naaberriigid ei ole aktsiisi tõstmisega kaasa tulnud, siis astutakse samm tagasi. See aga võib olla liiga hilja, sest meenutagem Leedu negatiivset õppetundi 6 aastat tagasi, kui naaberriikidega võrreldes liiga kõrgele tõstetud kütuseaktsiisi tuli uuesti langetada, kuna kütuse jaemüük kukkus hoobilt 20%. Nimelt hakkasid eraisikud ning pikamaa-autod tankima Poolas, Lätis ja Kaliningradis. On väga reaalne, et sama juhtub ka Eestis ning mitte kahe aasta pärast vaid juba jaanuaris 2016.
Üheks kolmikliidu lubaduseks on alandada ettevõtete sotsiaalmaksu 1,5% võrra. See lubadus on kütuseaktsiisiplaani üks peapõhjuseid. Transpordiettevõtted võtavad valitsuse pakutava sotsiaalmaksu kingituse lahkelt vastu ning jätavad aktsiisitulu Lätile, Leedule või Poolale. Valitsus aga eeldab lolli kindlameelsusega, et seesama ettevõte jätkab kallima hinnaga tankimist Eestis ning saab aktsiisitulu oma riigieelarvesse. See on aga läbinisti väär!
Ainsaks lootuseks tundub olevat sotsiaaldemokraatide ja IRLi kaine peaga mõtlemine ning kahe jalaga maapeale tagasitulek. On selge, et valijad ei ole tänasele valitsusele kütuseaktsiisitõstmise mandaati andnud. Antud olukorras võidab aga see erakond, kes esimesena astub sammu täielikult tagasi ning ei toetaks enda istumise all oleva oksa läbisaagimist. Selline erakond võidaks kõige enam, sest valijad annaksid talle andeks. Ka valitsuse järgmise nelja aasta tegevusetus oleks mõistlikum lahendus kui kütuseaktsiisijumala kummardamine ning majanduse arengule piduri tõmbamine.
