Moskva uusrikkad on hakanud ehitama kit‰ihõngulisi maju. Selleks peavad ajaloolised hooned tee vabaks tegema: iga seitsmes maja on kavas lammutada. Ehitatakse sambaid, simsse ja elusuuruses vorme, plaanis on ka uute monumentide püstitamine.

Kogu Venemaal saab osta krunte, vaid Moskvas mitte, sest kõik krundid kuuluvad linnale, kirjutab Saksa ajalehes Welt

Christian Tröster. Seaduse järgi saab pealinnas sõlmida 49 aastaks üürilepinguid. Iga suurema hoone ehitamiseks on vaja 256 nõusolekut, iga ametnik võib allkirja andmisega viivitada 30 päeva.

Olulised on tutvused

Hästi läheb aga neil, kellel on tutvusi. Moskvas on raha ja võim endiselt seotud ja kes võimule lähedal seisab, selle äridel läheb hästi. Vajalikud load saab libedalt. Kinnisvaraäri kohal hõljub linnapea Juri LuÏkovi käsi. Sellest annab märku juba seegi, et tema abikaasa Jelena Baturina tõusis esimese naisena Moskva 33 miljardäri sekka. Baturina on eduka kinnisvarakontserni Inteko juht.

Linnapea on teatanud, et tuleval aastal ta uuesti kandideerida ei kavatse. See võib kinnisvaraarenduses tähendada suuremaid kõikumisi, sest viimasel ajal on juba kuulda kriitikat vanade hoonete lõhkumise ja pealinna esteetilise ilme rikkumise kohta.

400 ajaloolist hoonet on viimastel aastatel maha lammutatud. Mõningad neist on asendatud konarlike koopiatega. Teised kadusid aga jäägitult ja nüüd täidavad nende aset pseudoajaloolise hõnguga kõrghooned, mille kohalikud on ristinud vampiiri- ja tordistiilis ehitisteks või LuÏkovi impeeriumiks.

Viimase aja ehitised on roosade, valgete, kollaste kaunistustega üle kuhjatud justkui tordid. Arhitektuurikriitik Marina Rumjantseva loenduse tulemuse järgi on vähemalt 250 Moskva uusehitise katusele tornikesi istutatud. Oligarhide kehv maitse on näha peegeldava klaasi, plastist aknaraamide ja kreeka sammaste omavahelisest kombineerimisest.

PricewaterhouseCoopersi ühe uurimuse kohaselt on Venemaa pealinn Istanbuli järel oma arengupotentsiaalilt kontinendil teisel kohal. Pea igal rahvuslikul kontsernil on tugipunkt üheteist miljoni elanikuga metropolis. Moskva on asustatud kolm korda tihedamalt kui näiteks Berliin. Kinnisvarafirma Jones Lang LaSalle andmeil peaks pealinna elanike arv kasvama 2010. aastaks veel 25% võrra.

Suur kasvuvõimalus

Moodsate kaubanduspindade osa on Moskvas 1993. aastast 200 korda kasvanud, ent ometi on linn oma 100-ruutmeetrise müügipinnaga elaniku kohta kõvasti maas Pariisist (400 ruutmeetrit kaubanduspinda elaniku kohta). Sama seis on büroodega. Kui New Yorgis on välja üüritud 42 miljonit ja Londonis 28 miljonit ruutmeetrit, siis Moskvas vaid kolm miljonit.

Selline olukord võimaldab pidevalt tõsta hindu. Business Weeki andmeil maksis veel kuue aasta eest elamu ruutmeeter Moskvas 680 dollarit, nüüdseks on hind neljakordistunud ja arvestatakse veel 20–40% tõusuga. Aastaks 2015 peaks Moskvasse kerkima vähemalt 60 uut pilvelõhkujat, osa allikaid räägib ka 200 uuest kõrghoonest.