Õliühing: maksupettused kütuseturul on taas suurenenud

 (6)
Toomas Saks
Eesti Õliühingu juhatuse esimees Toomas SaksFOTO: Marko Mumm

Eesti Õliühing saatis riigikogu rahanduskomisjonile, rahandusministrile ning maksu- ja tolliametile ettepanekud, kuidas vähendada pettusi kütuseturul.

Ühingu juhatuse esimehe Toomas Saksa allkirja kandvas kirjas nenditakse, et 2013. aasta algusest on mootorikütustega seotud maksulaekumised taas drastiliselt vähenenud. Hinnanguliselt jääb käibemaks maksmata 15–20 protsendilt jaeturul müüdavalt kütuselt.

"Meie hinnangul kaotab riigieelarve sellega aastas ligi 30 miljonit eurot. Juhul kui midagi ette ei võeta, kaotab riik aktsiisipettuste tõttu lisaks veel 20 miljonit eurot aastas – see teeb kokku 50 miljonit eurot saamatajäänud maksutulu. 10. juulil 2013.aastal maksu- ja tolliameti poolt avaldatud pressiteatele tuginedes võib summa küündida isegi 75 miljoni euroni," märgitakse pöördumises.

"Oleme korduvalt pöördunud maksu- ja tolliameti juhtkonna poole ja teinud korduvalt ettepanekuid olukorra muutmiseks. Lisaks oleme andnud maksu- ja tolliametile pidevalt infot kütuseturul toimuva kohta, sealhulgas juhtinud tähelepanu mahukate hulgimüügihangete puhul tavatult suurtele hinnaerinevustele, mis on ulatunud isegi seitsme sendini liitri kohta."

Ühing on nüüd kirja pannud ettepanekud, mis võimaldaks takistada maksupettusi ning parandaks seeläbi maksulaekumisi:

1. Kehtestada sarnaselt kütuseaktsiisiga aktsiisiladudele käibemaksu kogumise kohustus.
Võiks katsetada ka ajutise meetmena, kuniks maksulaekumine paraneb.

Seotud lood:

2. Määrata käibemaksu deklareerimisel ja kütuse vabasse ringlusesse vormistamisel minimaalne õiglane turuväärtus.
Selline õigus võiks olla maksuhalduril. Kui vabasse ringlusse vormistatava kütuse väärtus on õiglasest turuväärtusest madalam, tuleb selle põhjuseid tõendada.

Mootorikütuste puhul teeb õiglase turuhinna määramise lihtsaks fakt, et jaehinnast ca 46 % moodustab sisseostuhind ja ca 48% riigimaksud. Ülejäänud kuue protsendiga – praeguste hindade juures umbes 8 senti liitri kohta – tuleb katta kõik kulud ja teenida osaliselt ka kasumit.

Kütuste sisseostuhind baseerub Platt’s noteeringul ehk on sisuliselt kõikidele mootorikütuse müüjatele sama, varieerudes mõnede USD-de ulatuses sõltuvalt üldistest ostukogustest. Platt’s noteeritakse kõikidel pangapäevadel. Kütuse omahinna arvestuses tuleb lisaks aktsiisitasule võtta arvesse ka vedelkütuse miinimumvaru makse.

Kütuse vabasse ringlusse lubamisel ei saa hind olla omahinnast (Platt’s + aktsiisimaks + miinimumvarumakse + käibemaks) madalam.

Platt’s noteeringut ja makse arvesse võttes on võimalik kujundada igapäevaselt nt mootoribensiin 95 ja diislikütuse õiglane turuhind, millega on võimalik tehtavaid tehinguid kõrvutada. Selliselt toimides on võimlik lihtsasti tuvastada tehingud, millega aktsiisilaost müüakse kütus välja märgatavalt alla omahinna, mille tulemusena tasutakse käibemaks väiksemas mahus. Hetkel on alust arvata, et osade tehingute puhul on viidud ühikuhind kordades madalamaks.

3. Kehtestada kohustus maksta käibemaks tehingu toimumise hetkel või kehtestada käibemaksu ettemaks, mille ulatuses saaks õiglase turuväärtusega kaupa väljastada.

4. Suunata igasse aktsiisilattu maksuhalduri töötajad, kes jälgiksid kõiki laos toimuvaid tehinguid ja võrdleksid tehingute hindu õiglase turuhinnaga. Kõik aktsiisilaos toimuvad tehingud kinnitaks maksuametnik.

Eestis on ca 24 aktsiisiladu, mis tegelevad mootorikütuste käitlemisega. Kui maksuhaldur saadaks igasse lattu oma esindaja ja jälgiks erinevates vahetustes kõiki tehinguid ööpäevaringselt, siis selle orienteeruv maksumus oleks 144 000 eurot kuus. Antud arvutus on tehtud eeldusel, et ühte lattu tuleks suunata neli töötajat ning iga töötaja tööjõukulu oleks 1500 eurot.

5. Lisaks aktsiisiladudele tuleks suurendatud tähelepanu alla võtta ka muud laod, kus on võimalik suures mahus vedelkütuste ladustamine ja segamine.
Osa mootorikütustest imporditakse käesoleval hetkel Eestisse teiste kaubagruppide nime all. On põhjust arvata, et mitmed kütuse müügiga tegelevad ettevõtted muudavad kerge kütteõli ümbertöötlemise käigus diislikütusega sarnaseks tooteks ning müüvad seda kvaliteetse mootorikütuse pähe.

Maksuhalduril puudub neis ladudes toimuvatest tehingutest ülevaade. Samuti ei ole selget ülevaadet kus ja kui palju üldse on ladusid, kust müüakse kütust edasi ning kui palju on lõpptarbijate hoiukohti. Kui jaemüügis on müügikohaks tankla, siis hulgimüügis ei pea laos kütuse omaniku vahetumisel olema müügikohaks antud ladu - selleks võib olla hoopis äriühingu kontor. Heaks lahenduseks siinkohal võiks olla müügikoha registreeringu kohustus ka hulgimüügis.

6. Parandada kütuse teekonna jälgitavust, viies kõik kütuse saatelehed e-keskkonda sarnaselt erimärgistatud diislikütusega.

7. Registreerida kõik suuremad kui viietonnised diislikütuse mahutid, mida kasutatakse oma territooriumil oma tarbeks ostetud kütuse hoiustamiseks. Mahuteid pisteliselt kontrollides selguks, millise kütusega on tegemist ja kes seda kasutavad.

"Oleme seisukohal, et riik peaks kiiresti midagi ette võtma, et tõkestada vedelkütuse turul vohavat maksupettust. Meie ettepanekud võivad tunduda liiga karmid ning ka riigi poolt lisaressurssi vajavad, kuid 75 miljonit eurot laekumata makse on äärmiselt tõsine teema ning vajab erinevate ametkondade ühist tegutsemist," kirjutatakse pöördumises.

Samuti juhib ühing tähelepanu sellele, et ausad ja makse maksvad ettevõtted on juba täna vedelkütuste hulgiturult tõrjutud ja selline ebavõrdne olukord süveneb.

Ühingu juhatuse esimees Toomas Saks teeb samas kirja adressaatidele ettepaneku esimesel võimalusel kohtuda, et ettepanekuid ühiselt kaaluda ning leppida kokku konkreetne tegevuskava maksupettuste tõkestamiseks.