Õliühingu juht: isegi kui Iraan ei vii ellu oma lubadust kättemaksuks, võivad naftahindade jaoks siiski terendada ees keerulised kuud
Pärast sõjalist aktsiooni reageerisid hommikul turud nafta maailmaturuhinna äkilise märkimisväärse tõusuga: Brenti toornafta, mis on Euroopa naftatoodete referentshind, oli börsipäeva jooksul tõusnud umbes neli protsenti. Samuti on nafta tulevikuhinnad perioodiks märts-juuni 2020 küll paar protsendipunkti vähem, aga siiski märkimisväärselt kõrgemad.
Nagu varasemalt on kommenteeritud, siis veelgi äkilisem hinnahüpe toimus septembris, kui droonirünnakus sai kannatada Saudi Araabia naftatöötlemiskompleks. Selle peale hüppas naftahind päevaga 15 protsenti kõrgemale, kuid oli juba kümme päeva hiljem jõudnud tagasi rünnakueelsele hinnatasemele. Ehk siis äkiline hinnatõus ei ole volatiilsel naftaturul sugugi mitte erakordne juhtum.
Samas on maailmaturul viimasel kolmel-neljal kuul näha naftahinna pidevat kasvutrendi, mida on vedamas stabiilne väljavaade globaalse majanduskasvu perspektiivide osas ning ootus peatsest USA-Hiina kaubandusleppe allkirjastamisest. Pinged maailma „musta kulla" sahvriks olevas Lähis-Idas on aga samuti vedamas naftahinda üles - näiteks aasta lõpus sundisid protestijad sulgema Nassiriya naftaväljad Iraagi lõunaosas. Tasub silmas pidada, et protestiaktsioonid USA Iraagi saatkonna ees olid üheks põhjuseks, miks president Trump rünnaku heaks kiitis, kuna kindral Soleimanit peeti nende aktsioonide halliks kardinaliks.
Paljud eksperdid on märkinud, et keeruline on näha seda, et Iraani-USA vahel puhkeks reaalne sõjaline konflikt - mõlemal riigil on selleks liiga palju kaalul. Aga isegi juhul, kui Iraan ei vii ellu oma lubadust tõsisest kättemaksust ning suurt regionaalset konflikti kahe suurriigi vahel ei järgne, võivad naftahindade jaoks siiski terendada ees keerulised „rohelised" (ehk tõusutrendis) kuud.
Nimelt usuvad eksperdid, et Iraani kättemaks võib endast kujutada ka väiksemaid aktsioone nagu naftatankerite kimbutamine Pärsia lahes või Iraagis asuvate USA sõjaväebaaside ründamine kohalike ent Iraani poolt toetatud sõjaliste rühmituste poolt. Kindlasti võib eeldada, et rünnakute sihtmärkideks võib saada ka Iraagi maailma suuruselt neljas naftatööstus - siinkohal tasub meenutada, et Iraani vastu kehtivate sanktsioonide tõttu ei jõua hetkel tilkagi Iraani naftat Euroopasse. Nii võib sattuda ohtu Iraagi ja teiste piirkonna riikide naftatarne maailmaturule, mis omakorda vähendab pakkumist turul ja avaldab survet lõpphindade kasvuks. Seega võib eeldada, et naftahind jääb lähikuudel kõrgele tasemele ja pigem jätkab tõusutrendil kuni regionaalsete pingete vähenemiseni.
Kodumaisel tarbijal tasuks siiski tähele panna, et möödunud on need ajad, kui tanklates müüdava kütuse hinda dikteeris ainult nafta maailmaturuhind - täna moodustavad hinnast lõpptarbija jaoks juba üle poole kütuseaktsiisi- ja käibemaks ning hinda tõstavad märgatavalt ka kütusemüüjatele kohalduvad taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside vähendamise nõuded. Samas on nafta maailmaturuhind samuti tähtis kütusehinda mõjutav faktor, mida kahjuks küll pole ei kütusemüüjatel ega ka Eesti riigiaparaadil võimalik mõjutada.
