Õliühingu juht: valitsus saab teha mitu olulist otsust, et kütusehinnad madalamad oleks

Kütuseturul oli turbulentne aasta - kui ka varasematel aastatel on nafta maailmaturuhinnad olnud volatiilsed ja omanud mõju kütusehindadele lõpptarbijate jaoks, siis 2019. aastal oli üheks märgatavaks turul resonantsi tekitanud muutujaks biokütuste lisamise kohustus.

Kuna algne 2017. aastal menetletud vedelkütuse seadus oli mitme tähtsa aspekti puhul kaheti mõistetav - näiteks kuidas tõlgendada füüsilise biokütuse lisamise kohustust - siis tekitas see turuosalistes palju ebaselgust ning seetõttu läks ka konkurents turul üsna teravaks.

Sektor on teinud terve teise poolaasta jooksul ministeeriumitega aktiivset koostööd, et kaks kütuseturgu reguleerivat akti - vedelkütuse seadus ja atmosfääriõhu kaitse seadus - vastaksid turuosaliste ootustele, tooksid kauaoodatud selguse ja läbipaistvuse ning looksid võimaluse kõige kulutõhusamalt riiklike eesmärkide täitmiseks. Nii on sektori suurim lootus, et keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, valitsus ja riigikogu suudaksid lõpuspurdiks veel vaimujõudu koguda ning mõlemad seadused 2020 märtsi alguseks jõustada. Lõpuks on Eesti inimeste jaoks tähtis kütuse müügihind ning praegu menetluses olevate seaduseelnõude jõustumisega tekkiv paindlikkus aitab kindlasti kaasa lõpptarbija hinnasurve vähendamiseks.

Teiseks lootuseks algaval aastal on see, et riik liiguks edasi rahandusministri algatatud ideega diislikütuse aktsiisi alandamiseks. Täna on Eestis vedelad mootorikütused märkimisväärselt kõrgemalt maksustatud kui lähiregioonis, mistõttu on kütusehinnad meie tarbijate jaoks kõrgemad kui naaberriikides. Arusaadavalt on kütuseaktsiisil märkimisväärne roll riigieelarve moodustamisel, mistõttu on mõistlik vaadata üle ka teiste mootorikütuste aktsiisid ja liikuda ühtlasema ja kütuste CO2 emissiooni arvesse võtva targema maksupoliitika suunas.