Olle Horm: kaupmees otsustab, mida tarbija ostab

 (9)
Olle Horm: kaupmees otsustab, mida tarbija ostab
Olle HormTerje Lepp

Lihatoodete tarbimine on aastaga kukkunud 3,3 protsenti ning nende hinnad keskmiselt ligi seitse protsenti.

Maag Lihatööstuse juhataja Olle Hormi sõnul on konkurents turul viimastel aegadel väga-väga karmiks läinud. "Iseenesest võib tunduda, et see kolm või seitse protsenti langust on suhteliselt väike võrreldes muude sektoritega, aga tehases, kus inimeste arv on fikseeritud, on see kolm protsenti mahtude langust väga tuntav asi," sõnas Horm.

"Ta mõjub käibele ja kasumile nii tugevalt, et ettevõtted teevad kõik selleks, et hoida oma positsiooni. Konkurents on ikkagi väga agressiivseks läinud."

Horm ütles tänasel pressikohtumisel, et jaekaupmees määrab üha enam seda, mida tarbija ostab.

Tavalise hinnaga müük kapitaalses languses

"Ehk siis müüakse tooteid, mis on ainult kampaanias, ja mis on kampaanias, selle otsustab suures osas jaekaupmees. Seega üpris palju otsustatakse meie eest ära. Üks kampaania lõpeb, teine algab ja tavalise hinnaga toodete müük on kapitaalselt langenud," rääkis Horm.

Kukkunud on süldi, suitsuvorsti ja sardelli müük. Kasvanud on keeduvorstide ja viinerite müük. Vahepeal raketina üles liikunud singimüük on hoogu maha võtnud.

Lihaturg killustub aga järjest enam. Kui kuni käesoleva aasta augustini kuulus pool lihatoodete turust Rakvere Lihakombinaadile ja Atria Grupile, siis nüüd on Atria andnud turuosas aastaga järele pea kuus protsenti ja langenud 14,2 protsendile. Rakvere Lihakombinaadile kuulub 30,2 protsenti ja Maag Lihatööstusele 10,4 protsenti.

Seotud lood:

"Laias laastus võib öelda, et pool eesti turust on väliskapitali ehk soomlaste käes ja teine pool on eestlaste käes, kelle hulka kuulume ka meie," rääkis Horm.

Maag käsitöönduslikum kui Rakvere

Varem Rakvere Lihakombinaati pikalt juhtinud, kuid alates septembrist Maag Lihatööstusel silma peal hoidev Horm ütles, et võrreldes Rakvere Lihakombinaadiga on Maag Lihatööstus käsitöönduslikum.

"Kui ma Rakveres kunagi töötasin, siis ma ei saanud aru, et miks Rakvere ei ole oma sardellidega konkurentsivõimeline, siis täna ma saan väga hästi aru. Meil ikkagi prouad vaatavad iga sardelli oma pilguga üle ja kui seal midagi on neile peale läinud, siis pühitakse see kenasti lapikesega puhtaks. Neid on ikkagi oluliselt kallim toota, oluliselt käsitöönduslikum, oluliselt kallim kui teistel," selgitas Horm arileht.ee-le.

Ta ütles, et soovib ettevõttega turul teiseks tegijaks saada, millal ja kas see juhtub on iseküsimus. Selleks aga, et see juhtuks, peab ettevõte tarbijale veel lähemale liikuma.

"Me peame tegema selliseid tooteid, mida tarbijad tahavad osta. Ega seal mingit sellist punast imenuppu, et ma nüüd tallan seda ja läheb paremini, sellist ei ole. Ikkagi tuleb proovida teha enam eesti tarbijale omasemaid tooteid ning neid siis mõistliku hinnaga müüa."