Õllekuningas Charlie annab Pärnu õllele uue näo
Kui Eesti Päevaleht soovib Viikbergiga portreelooks intervjuu kokku leppida, on AS-i Pärnu Õlu suuromanik natuke tõrjuv. “Mulle sellised portreelood eriti ei meeldi. Öeldakse alati, et räägime Pärnu Õllest, kuid hiljem kirjutatakse ikkagi sellest, millised võimalused olid aastal 1997 ning kuidas noorelt rikkaks saada,” põhjendab Viikberg.
Vanaema pandud nimi
Eesnime poolest võiks Charlie Viikbergi pidada väliseestlaseks. Nii see siiski pole. “Vanaema pani mulle selle nime. Kunagi 1976. aastal oli mingi korvpallimäng Eesti ja USA vahel. Seal mängis ka keegi ameeriklane Charlie ja vanaema haaras sellest nimest kinni. Suuremat story’t siin taga polegi,” selgitab Viikberg.
Kuigi lapsepõlves Viikbergi nime pärast narriti, on teistest erinev ning meeldejääv nimi talle enda sõnul hiljem pigem kasuks tulnud. Viikberg on traditsiooni jätkanud ning tema poeg kannab nime Charles.
Viikbergi nimi on ajakirjandusest tihtipeale läbi käinud seoses ajaga, mil börsil oli võimalik oma raha lühikese ajaga mitu korda kasvatada. Noore ja ettevõtliku mehena õnnestus Viikbergil enda sõnul aastaid tagasi nii kiiresti teenida kui ka kiiresti kaotada.
##Edasi viib ahnus
Viikberg ütleb, et tema puhul on elus edasiviivaks jõuks ahnus. Nii on see vähemasti äri poole pealt. “Mis puudutab äritegevust, siis keegi ei saa öelda, et neid ei huvita tootlus ega ärist tagasi tulev raha. See on küll ilus jutt, aga...,” märgib Viikberg.
Kui küsida Viikbergi käest, milline on tema senise karjääri kõige suurem saavutus, vastab ta, et loodetavasti on need alles ees. “Kui me Pärnu Õlle korralikult tööle saame, siis võib see kujuneda selleks.”
Suurimaks altminekuks peab Viikberg aga Aasia kriisi mahamagamist. “See maksis 1997 ja 1998 päris valusalt kätte. Siis sai päris kõvasti kaotust sisse võetud,” meenutab Viikberg.
Selle aasta kevadel ostis Viikberg enamusosaluse AS-is Pärnu Õlu. Mehe enda sõnul sai ta omanikuks tänu juhusele, lugedes lehest kuulutust ettevõtte aktsiate müügi kohta. “Helistasin ja küsisin, et mida müüakse ja kuidas,” meenutab Viikberg.
Jupikaupa alanud aktsiate ostmine on jõudnud praeguseks sinnamaani, kus noor ärimees hoiab enda käes 75 protsenti õlletootja aktsiapakist.
Tehing oli Viikbergi sõnul talle soodne, kuid hinda, mis on tal tulnud firma aktsiate eest välja käia, Viikberg ei ütle. “Hind on selles mõttes hea, et jätab ka mõningast kasvupotentsiaali,” märgib ta.
Pärnu Õlles selle aasta kevadel kontrolli võtnud Viikbergi sõnul oli ettevõte omanikuvahetuse hetkel selgelt hääbumas: turundusse polnud pandud mitmeid aastaid sentigi. “Ettevõtte juht oli endine nõukogude aegne direktor, kes arvas, et kui ta on õlletehase juht, peavad kõik ise tema juures õlut käima ostmas. Ta hävitas väga palju sidemeid ära.” Viikbergi sõnul oli omanikuvahetuse poolt kogu kollektiiv. “Ainuke, kes vastu oli, oli direktor. Inimesed tahtsid ettevõttes muutusi ning nüüd on neile see võimalus antud,” lausub Viikberg.
Suvi ja Pärnu õlu
Kuigi Viikbergi sõnul on seoses uue omaniku ning juhtkonna tehtavate muudatuste tõttu veel vara oodata Pärnu Õlle majandustulemuste paranemist, prognoosib ettevõte sellest hoolimata selle aasta lõpuks õllemüügi osas 15–20-protsendilist tõusu. “Meie eesmärgiks on saavutada olukord, et mingil hetkel tekiks assotsiatsioon Pärnu, suve ning Pärnu Õlle vahel,” ütleb Viikberg.
Samas tõdeb ta, et pelgalt kohaliku tegijana ettevõte ellu jääda ei suuda, mistõttu on kavas Eestis laiemalt kanda kinnitada. “Meie positsioon Eestis võiks olla tugev kolmas,” leiab Viikberg.
Viikbergi sõnul on tema energia suunatud AS-ile Pärnu Õlu. Teistes ettevõtetes tal enda sõnul olulisemaid osalusi pole. “Noh, mõned väiksemad portfelliinvesteeringud on,” märgib ta.
Kerge raha
Mehe sõnul on n-ö imede aeg, nagu seda oli aasta 1997, nüüd möödas. “Kui sul õnnestub märkida aktsiaemissioon ilma ühtegi senti sinna alla panamata, siis on suhteliselt kerge rikkaks saada, arvestades tolleaegset nõudlust,” ütleb Viikberg. “Kui omakapital kahe- või kolmekordistub üleöö, siis on väga hea raha teha,” lisab ta.
Viikbergi sõnul saab tema puhul siinjuures rääkida miljonitest, mitte kümnetest miljonitest kroonidest.
Viikbergi sõnul ei tähendanud talle noorena teenitud suured summad pidutsemisi ning raha tuulde loopimist. “Väärtus tekib ju sellest, et kui sul tulud kasvavad, tuleb kulud kontrolli all hoida,” märgib ta. “Meile surutakse Eestis kõvasti peale Ameerika stiili, et kuluta ette ja laena kokku. Samas võiksid pangad võtta enda kätte ka inimeste nõustamise,” leiab Viikberg.
Tööst vabal ajal tegeleb Viikberg enda sõnul spordi, reisimise ning lugemisega.
Jüri Mõis: Viikberg on tugev analüütik
Endine Hansapanga juht ning Tallinna linnapea Jüri Mõis on enda sõnul Charlie Viikbergiga koos töötanud nii pangas kui ka linnavalitsuses.
Mõisa sõnul on Viikberg vaatamata oma noorusele palju ära jõudnud teha. “Ta oli ju kunagi üks Eesti tuntumaid börsimaaklereid, kes “Kapitalis” esines,” meenutab Mõis. “Analüütikuna on ta väga tugev,” lisab ta.
Mõisa linnapeaks oleku ajal oli Viikberg abilinnapea Ivar Virkuse parem käsi, kes vastutas linnale kuuluvate ettevõtete erastamise eest. “Minu hinnangul kuulus Charlie Viikberg sel ajal linnavalitsuse kolme tugevama spetsialisti hulka,” lausub Mõis, lisades, et vaatamata siis opositsioonis olnud Keskerakonna pingutustele ei õnnestunud Viikbergi kohalt lahti kangutada.
