Õlletootjad taotlevad taara pandikorra edasilükkamist
Pandiga koormatud joogipakendite ehk klaastaara, plastpudelite ning purkide kokkuostu hakkab tulevikus korraldama osaühing Eesti Pandipakend (EPP), mis loodetakse registreerida novembris. Eile sai esimesena Eestis akrediteerimistunnistuse kätte teiste pakendite kogumist organiseeriv Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO).
ETO hakkab ühes prügivedajate ja tootjatega organiseerima nende pakendite kogumist, mis pandiga koormatud ei ole. Selleks tahetakse üle Eesti paigaldada kuni 11 000 spetsiaalset konteinerit, kuhu vastava prahi viimine on inimestele tasuta.
Eesti Pandipakendi initsiatiivgrupi liikme Raimond Made sõnul peaks nende organisatsioon koondama õlletootjaid, joogitootjaid, importijaid ja kaupmehi.
Pandisüsteem ise peaks hakkama toimima nii, et tootjad teatavad EPP-le oma väljastatud kauba koguse ning maksavad vastavalt sellele organisatsioonile ka pandiraha.
Seejärel jagab organisatsioon kaupmeeste taaraostustatistikast lähtuvalt pandiraha nende vahel ära. Hallatakse aga vaid nende tootjate taarat, kes vastava ala ühendustega ühinenud on. Teistel tööstustel tuleb endale oma süsteem luua.
«Välja töötatakse spetsiaalne panditähis, mis peab pudelietiketil olema, sest nii näeb ette ka seadus,» rääkis Made. «Kes meie süsteemiga ei ühine, nende tööstuste pudeleid vastu ei võeta. Samuti ei võeta vastu pudeleid, millel ei ole etikette ja seetõttu ka märke.»
Praegu ei ole aga veel selge, kas EPP süsteemiga liidetakse ka praegu tegutsevad taarapunktid.
Kui seda ei tehta, siis näiteks lõviosa Eesti õlleturust hoidvate Tartu ja Saku tehaste pudeleid ei ole enam mõtet taarapunktidesse viia, sest nende eest sealt raha ei saa. «Tegeleme selle küsimusega, mistõttu on praegu veel vara midagi öelda,» toonitas Made.
Nii välistatakse võimalus, et Eestisse hakkab massiliselt sisse voolama naaberriikidest pärit pudeleid, et sealse ja siinse hinnavahe arvelt teenida.
Made sõnul on tõenäoline ka olukord, et osa Eestis müüdud taarast nende vastuvõtupunktidesse ei jõua, sest suure osa Eestis müüdavast alkoholist viivad turistid siit välja.
See tekitab aga rahalise ülejäägi, sest tootjad maksavad raha küll EPP-le, kuid viimane seda kaupmeestele edasi ei anna.
«Vastavalt eeskirjadele ei tohi meie aga omanikele dividende maksta ning nii kuulub see raha süsteemi arendamisele ja vastavatele teavituskampaaniatele,» rääkis Made.
Esimese kahe aasta jooksul on asutajatel plaanis EPPsse investeerida kuni 60 miljonit krooni. Organisatsiooni akrediteerimistaotlus tahetakse keskkonnaministeeriumile üle anda samuti novembri jooksul.
