Uue valitsuse plaan tõsta 2017. aasta keskel ja 2018. aasta jaanuarist erakorraliselt lahja alkoholi aktsiisi praegusega võrreldes 2,2-kordseks eirab ettevõtjate õiguspärast ootust stabiilsele ärikeskkonnale, teatas liit. "Juhime tähelepanu, et riik on juba kehtestanud rekordilise alkoholi aktsiisi tõusu kuni aastani 2020, mille järgi on ettevõtjad teinud oma plaanid."

"Ühtlasi tähendab selline valitsuse samm Eesti õlleturgu mõjutava lõunasuunalise piirikaubanduse plahvatuslikku kasvu ning seab löögi alla terved ettevõtlussektorid," seisab liidu pressiteates.

Liidu kinnitusel kehtivad kõikjal Euroopas kange ja lahja alkoholi maksustamisele erinevad määrad. "Selle alus on maksustamisloogika, mille kohaselt on kange alkoholi tootmine kordades odavam kääritatud jookidest ning ilma maksuerisuseta oleks kange alkohol õllest ja teistest lahjadest jookidest suhteliselt palju odavam."

Õlletootjate sõnul on Eesti õlletarbimises Euroopas keskmisest tasemest madalamal, aga kange alkoholi tarbimise osas esirinnas.

"Juba praegu on Eestis lahja alkoholi aktsiisimäärad Euroopa keskmisest kõrgemal ja meist eespool on vaid viis riiki. Aktsiisimäära 2,2-kordse tõstmisega muutub Eestis õlle ja teiste lahjade alkohoolsete jookide hind sissetulekute arvestuses kogu Euroopas kõige kallimaks," teatas liit.

"On täiesti arusaamatu, kuidas silmakirjalike põhjendustega rahvatervise huvidest otsustab valitsus ühe ettevõtlussektori majandustegevust täielikult ruineerida, muutes teise käega samas kange alkoholi kättesaadavuse inimestele suhteliselt odavamaks," seisab liidu pressiteates.

Õlletootjate liit ennustab uute aktsiisimäärade kehtestamisel Eesti müügimahu kukkumist 60% võrra, sest müügimaht kolib Lätti ja kaob sadamakaubandus.

Samuti ennustab liit Soome turistide hulga märkimisväärset vähenemist: "Väga märkimisväärne tagasilöök tabab Eesti turismisektorit, millest kaotavad sajad kauplejad, turismi- ja teenindusettevõtted ning nende töötajad."