MAJANDUSKLUBI

SEISUKOHT

Eestis ei tohi elektrienergiast saada monopoolselt tarnitavat kaupa.

Energia tootmises ja jaotamises tuleb luua täiuslik konkurentsiolukord.

On ilmne, et lähimatel aastatel liberaliseeritakse energiamajandus enamikus Euroopa riikides.

Kui Eesti selle suunaga kaasa ei lähe, siis muutub meie energia kallimaks kui naabritel ning sellest tulenevalt väheneb meie majanduse konkurentsivõime.

Eesti valitsus seisab tähtsa energeetikaalase valiku ees - kas võtta USA energeetikafirma NRG Energy koostatud Narva Elektrijaamade äriplaan või tagada vaba konkurents energiaturul.

Küsimus ei ole NRG sobivus Balti ja Eesti elektrijaamade erastajaks, NRG osalusprotsent ühisettevõttes Narva Elektrijaamad, NRG poolt aktsiakapitali tehtava sissemakse suurus vmt.

Probleem on, et Eestil ei ole poliitilist otsust, mis fikseeriks ametliku energiapoliitika põhilised eesmärgid ja suunad perspektiivis ning tagaks energiaturu vaba arengu ehk konkurentsi.

Viimast hakkas takistama üks NRG investeeringute garanteerimiseks mõeldud lepingupunkt - NRG-le turu tagamine ehk Eesti Energia kohustus osta ära Narva Elektrijaamade toodetud energia. See tähendab, et Eesti Energial puudub huvi energia ostmiseks mujalt ning alternatiivsetel energiatootjatel (Skandiaaviast, Venemaalt, Eestist) ei teki huvi oma energiat Eesti turule pakkuda.

Eesti energiapoliitika põhiline eesmärk peab olema tarbijale pidevalt ja piisavas koguses võimalikult odava ning kvaliteetse (hinnatakse sageduse, pinge jne põhjal) energia tagamine. Selleks on vaja Eesti energiasüsteem lahutada juriidiliselt iseseisvateks ja üksteisest sõltumatuteks üksusteks: tootmine, jaotusvõrk ja energia müük tarbijale. Ainuke lüli, mille puhul saab rääkida monopoli säilitamisest, on jaotusvõrk, sest mitme erineva ja omavahel konkureeriva jaotusvõrgu väljaehitamine võib osutuda mõttetult kalliks.

Võimaluse konkurentsi tekkimiseks energiasüsteemi alg- (tootmine) ja lõppfaasis (müük) loob juba mainitud energiasüsteemi restruktureerimine kolmeks eraldiseisvaks osaks.

Seejärel tuleb erastada Eestis asuvad energiatootmisüksused (Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam ja Iru Elektrijaam). Samuti luua äriühingutele, kes on huvitatud energiamüügiga tegelemisest, vastavad seadusandlikud võimalused. Tootmise erastamisel ei mängi väga suurt rolli, kas kolm Eesti suuremat elektrijaama omandab üks omanik või erinevad omanikud, sest energeetikasüsteemi uus struktuur võimaldab kohalike energiatootjatega konkureerida välismaistel firmadel Skandiaaviast ja mujalt.

Energia ostmise näiteks Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest teeks võimalikuks nn Balti ringi väljaehitamine, mis ühendaks Skandinaavia energiajaotussüsteemi Balti riikide kaudu Saksamaaga.

Majandusklubi ei pea Eesti valitsusel otstarbekaks NRG äriplaani praegu välja pakutud kujul (st turgu garanteerides) kinnitada, alustama peaks energiaturul konkurentsi tekitamist Eesti energiasüsteemi restruktureerimisega iseseisvateks juriidilisteks üksusteks. Seda ülesannet täitma ja seejärel tootmis- ning müügiüksusi erastama sobib erastamisagentuur. Arvestada tuleb, et energia ülekandefirma ja jaotajad ning Eesti riik ei tohi võtta endale kohustust osta ära Eesti elektrijaamades toodetav elekter. Seadusega peab teatama, et energiamajanduses võivad oma energiat Eesti tarbijale müüa kõik soovijad. Kiiresti on vaja ehitada merekaabel Soome või Rootsi, mis võimaldab tegeliku konkurentsi teket energiatootmises.

Majandusklubi asutajaliikmeteks on Aimar Altosaar, Tiit Arge, Jaanus Arukaevu, Anne Asi, Raul Hindov, Toivo Jürgenson, Alari Kasemaa, Heiki Kivimaa, Aavo Kokk, Tõnis Palts, Jaanus Reisner, Igor Rõtov, Aap Tänav, Jaan Uustalu.