Oluline küsimus. Kas positiivsel krediidiregistril võib olla ka ebameeldiv tagajärg?

 (60)
Häkker stock
Häkker stockFoto: Mana Kaasik

Eile teatas rahandusministeerium, et valmis on eelnõu väljatöötamiskava, mille tulemusel peaks sündima inimeste finantskohustusi koondav lahendus. Seda selleks, et pangad ja väiksemad laenuandjad teaksid, milline on inimeste tegelik seis laenu- ja teiste finantskohustustega. On aga üks oluline küsimus.

Veel ei ole teada, millisel kujul finantsasutused infot vahetama hakkavad ja ka see, kui detailne seal olev info olema saab. On aga neid tegijaid, kes väidetavalt loodavad, et register võiks neil aidata müügitööd teha. Kuidas?

Kui sa kliendi kohta teada saad, et tal on vähe finantskohustusi ja suure tõenäosusega kodulaenu veel võetud ei ole, siis saad sa hakata tegema suunatud müügitööd. Inimest nö töötlema hakata. Praegu lihtsalt inimestele kodulaenu pakkudes oleks tegemist suures osas tühja rapsimisega. Kui aga on teada, et inimesel pole laenukoormust ollagi, siis on põhjust just talle keskenduda. Samas ei oleks see kindlasti hea teise poole pealt vaadates, et keegi kuskil pidevalt kontrollib ja monitoorib, milline minu laenuseis on.

Kas loodav register, andmebaas või mingi kolmas variant võiks seda võimaldada? Küsisime seda rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juristilt Paula Ettilt.

„Olenemata sellest, kas tegemist saab olema riikliku või erasektori poolt pakutava teenusega, andmebaasi või andmevahetusmudeliga, on teenuseosutajal logipidamise kohustus. Kehtestatakse kindlad alused, kes ja mis tingimustel keskkonnast infot pärida tohib. Kui selgub, et krediidipakkuja on „lihtsalt huvi pärast" isiku kohta andmeid pärinud, võivad järgneda ka asjaomased sanktsioonid. Turunduskanali funktsionaalsust keskkonnale ei kavandata ja seonduvaid riske püütakse igati maandada. Arutluse all on muu hulgas ka see, kui täpset informatsiooni krediidipakkuja isiku kohta näeb, seega on võimalik, et kuvatakse üksnes teatud suuruse vahemikud."